Teisipäeval 3. jaanuaril olid spordikeskuses kunstitööhoos paarkümmend noort ja vabatahtlikku. Kunstnike Ülle Ottokari ja Lauri Rahusoo juhendamisel maaliti Virtuse seintele laisik, rakett, auto, merihobu, lill, aiatigu, gepard ja Usain Bolt – kõik kas tuntud kiirendajad või aeglustajad.
Ülle rääkis, et spordikeskuse seinamaalingute mõte sai idanema pandud juba suvel. Kui kunstnik suvel koos grafitilaagri noortega Jõgeva linna noortekeskuse seina maalis, juhtus mööda minema Jõgeva spordikeskuse juhataja Priit Toru. “Priit oli noorte tööst vaimustuses. Saime jutud räägitud ja ta oli nõus ka Virtusesse seinamaalide tegemisega,” jutustas Ülle. Maalingute tegemisel läksid käiku suvisest grafitilaagrist alles jäänud värvid, mis olid Jõgeva Espaki ja Akzo Nobel Balticu kingitus noortele kunstihuvilistele. Ülle selgitas, et neil oli Lauriga plaan olemas. Priit oli ideega nõus ning andis kunstnikele vabad käed tegutsemiseks.
Loomulikult tuli arvestada ka teiste spordihoones tegutsevate asutustega. Suurest maalritööst jäid puutumata näiteks Jõgeva kunstikooli näituse ülespanekuteks mõeldud seinad. Jõgeva linna noortekeskuse noortejuht Marju Saviauk ja noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas aitasid noorte hulgas sõna levitada, seetõttu kunstipäeva huvilisi jagus. Kampa lõi ka Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Laidi Grauen, kes võttis kaasa neli Siimusti noort.
Kiire ja aeglane
Kaheksa seinamaalingu idee on “kiired ja aeglased”. “Lähenesime teemale vabalt. Noppisime internetist erinevad asjad välja ning tegime kavandid,” sõnas Ülle ja lisas, et kõik pildid on eraldi spordikeskuse jaoks tehtud. Tartust pärit kunstnik Lauri joonistas arvutis pildid valmis. Isegi Ülle visandid said sisse skänneritud ning valgel taustal tumeda tooniga üle tehtud. Lauri kinnitusel võiks ta sellise noorte kunstiprojektiga vabalt jätkata, sellest saaks suisa traditsioon.
Kui laisik ja tigu seostuvad enamikule aeglase liikumisega või gepard maailma kiirema loomaga, siis võivad põnevust pakkuda retroauto Ford T või rakett. Fordi mudel ei pruugi küll aeglaseim olla, ent masin jäädvustati seinale kui esimene auto, mida toodeti laiatarbekaubaks. Kaheksa seinamaalingut asuvad spordikeskuses nii koridorides, garderoobide ja võistlussaali tribüünide juures. Ülle sõnul on pildid küll maja peal laiali, ent ühine teema “kiire ja aeglane” on läbiv, samas on iga pilt vaadatav ka iseseisva seinamaalinguna. Nii jagub külastajatele avastamisrõõmu ja saab korralda näiteks orienteerumismänge, et spordihoonega paremini tuttavaks saada. “Nüüd on linnas värvilist aega palju rohkem,” naeris Ülle.
Muhe kamp
Eestvedajatel jagus kunstipäeval tegutsenutele ainult kiidusõnu. “Koos on mõnus kamp. Paljud on päris esimest korda maalimas. Noored on nii ägedad – nad tegutsevad rõõmuga. Pärast on hea vaadata, et meie tegime,” sõnas Ülle, kelle hinnangul on koos joonistamise protsess vaat, et sama tähtis kui tulemus. “Tähtis ei ole ideaalse joone leidmine, vaid silmale ilus lõpptulemus ning koostöö,” lisas ta.
Siimusti noorsootöötaja Laidi, kes maalimise kõrvalt kogu kunstitööd imetles, nentis, et kunst ja noored on Ülle jaoks täiuslik kooslus. Laidi sõnul on noorsootöö kõikjal – ei ole vahet, kas oled noortekeskuses või tuled noortega seinamaale tegema.
Isu tuli peale
Siimusti noored said spordikeskuses toimunud kunstipäevast teada eelneval õhtul. Noored reageerisid kiiresti ning olid kohe valmis osalema. Siimusti noor Tess rääkis, et väikeõde otsustas tema eest. “Õde kutsus ja mul ei olnud enam valikut,” muigas ta. Tess on varasemaltki Üllega koostööd teinud. Tüdruk oli abiks Siimusti noortekeskuse seinale puu maalimisel. “Mulle meeldib värvimine. Mind ei huvita, mis teemal, peaasi, et värvida saab,” rõkkas Anu. Kui alguses oli tüdruk arvanud, et tuleb paberile joonistama, siis ta meel muutus veelgi rõõmsamaks, kui selgus, et pintsliga saab hoopiski seina kallale asuda.
Laidi lausus, et Siimusti noortekas käivatele lastele meeldib värvimine. Iga päev võetakse paberid ja pliiatsid välja. Noorsootöötaja lisas naljatades, et joonistamine on nii populaarne, et juba koopiapabergi on käiku läinud. Joonistupaberit ei jõua lihtsalt enam võtta.
Vabatahtlikuna oli kunstipäevale tulnud ka õpetaja Kristina Tupits. Õpetaja tunnistas, et see on tal päris esimene kord seinamaalingus kaasa lüüa. Esialgsed kahtlused hakkama saamises olid tarbetud ‒ seinetele maalimine oli koolivaheajal mõnusaks vahelduseks. Ka noored kunstisõbrad Mari-Liis ja Anett Saskia kinnitasid kui ühest suust, et neil tuli joonistamise isu peale. Kumbki tüdrukutest ei olnud varem seinamaalingut teinud. Mari-Liisi sõnul midagi keerulist ei olegi, täitsa lõbus on. Keerulised olid tema hinnangul ainult väiksed tähed, sest siis peab käsi eriti täpne olema.
Suurt maalritööd uudistama tulnud Jõgeva abilinnapea Asso Nettan sõnas, et tegemist on vägeva ettevõtmisega. “Minu arust on see äge mõte ja aitab nii linnale kui spordikeskusele omapära juurde anda. Linnas on veel vabu pindu küll, mida maalidega täita,” lausus abilinnapea.
MARGE TASUR
