Jõuludeks saab Jõgeva korda tavalise raudtee-ülekäigu, samuti pikendatakse raudteeharusid nii palju, et kaubarongid enam jalakäijate ülekäigurajal ei peatu.
iii
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kohtus möödunud nädala teisipäeval Eesti Raudtee juhtkonnaga, et täpsustada Jõgeva raudtee-ülekäigu ehitamisega seotud töid ja raudtee ümbruse projekteerimise tehnilisi tingimusi.
“Vana lubadus hakkab nüüd teoks saama, mitte küll viadukti, vaid tavalise ülekäigu näol, mis täna on ka mõistlik, sest kaubaveo maht on paari viimase aasta jooksul poole võrra vähenenud,” kinnitas Svjatõšev.
Tööd objektil käivad juba mõnda aega, need lõpetatakse novembrikuu jooksul ja hiljemalt jõuludeks on tehtud kõik, mis on seotud Jõgeva linnaga. Semaforid paigaldatakse jalakäijate teeületuskohast ettepoole.
Raudtee-ülekäik Jõgeva linnas ja Painküla tööstuspark on omavahel seotud, sest koos teeharude pikendamisega Tartu suunal rajatakse väljavõtted Painküla tööstuspargi suunale. Jalakäijate ületuskoha turvaliseks muutmine on eraldi seisev projekt ja seda viib ellu EVR Infra AS oma vahenditest. Tööstuspargi rajamise projekt on samuti eraldi koostatud, selle juurdepääsutee rajamist peavad finantseerima projekti algatajad. Maavanem Svjatõševi kinnitusel andis maavalitsus Painküla tööstuspargi rajamise projekti koopia üle ka Jõgeva vallavalitsusele.
“Võimalus Painküla tööstusparki arendada on olemas, sealt tuleb edaspidi juurde ka uusi töökohti. Esialgu on aga kindel, et raudtee ületamine muutub Jõgeval jalakäijatele lihtsamaks,” kinnitas maavanem.
Linnaelanikud ei poolda ronimist
Eesti raudtee infrastruktuuride juhataja Arvo Smiltins kinnitas, et Jõgeva raudtee-ülekäigu küsimus on jutuks olnud juba mõnda aega.
“On selge, et Jõgeval tuleb lahendus leida, et rongid ei jääks ülekäigukohale seisma. On kaalutud ka tunneli või silla ehitust, kuid mõlemal puhul oleks see tähendanud inimestele suuremat pingutust — oleks tulnud maa alla laskuda või treppidest üles ronida,” rääkis Smiltins.
Praegusele lahendusele lähemale aitas tegijaid jõuda arutelu Jõgeva linnarahvaga, kes avaldasid arvamust, et tahavad raudteed ületada maa peal ega poolda suuremat ronimist.
Nii leitigi ühiselt lahendus, et kui kaubarongide seismisteid veidi pikendada, jäävad need tulevikus pisut enne ülekäigukohta pidama. See tähendab pöörangute nihutamist Tartu poolses jaama otsas, samuti jaama juhtimise süsteemi ümberehitust, sest foorid tuleb ümber paigutada.
“Oleme praeguse variandiga tegelenud aasta ja julgen lubada, et jõuluks saavad tööd valmis,” kinnitas Smiltins.
Muudatused puudutavad ainult jalakäijaid
Jõgeva praegune maavanem Viktor Svjatõšev on linna raudteeülekäigu projekteerimisega tegelenud ka varem, linnapeana.
“Projekteerimisega alustati juba siis, kui ma olin eelmist korda linnapea, kuid vahepealsed valitsejad võtsid seisukoha, et Jõgeva linn ei vaja seda viadukti ning Eesti Raudtee peatas töö. Kui sain uuesti linnapeaks, sai projekteerimine jätkuda. Kui aga projekt valmis sai ja raha eraldati, tuli aprillimäss. Veosed vähenesid ja raha võeti ära,” meenutas Svjatõšev Jõgeva raudteesaagat.
Praegused ümberkorraldused puudutavad ainult jalakäijaid, autodele muudatust ei tule. “<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>Vanasti oli Jõgeval ülesõit praeguse Selveri kohal, kuid seda ei luba taastada raudteeseadus ega ohutus- ja turvanõuded. Kuigi Jõgeva inimestele võib see ümbersõit tunduda liiga pikk, on see tegelikult pikk ainult meie linna mõistes,” kinnitas Svjatõšev.
Kuuride saatus ikka otsustamata
Mis saab pagasiaidast ja tuletõrjekuurist, on esialgu ikka veel lahtine. Hoonetekompleks kuulub Eesti riigile ja on antud Eesti Raudteele pikaajalisele rendile. Maavanema hinnangul pole võimatu, et Jõgeva linn need hooned nullrendiga oma kasutusse võib saada, olles eelnevalt nende kasutusfunktsiooni ära põhjendanud.
Jõgeval on algatatud planeering suurele maa-alale, mis hõlmab Betti Alveri muuseumi ümbrust, samuti kõnealuseid raudtee kasutuses olevaid hooneid kuni raudteejaamaani, samuti üle tee, kus on veetorn, park ja mälestuskivi küüditatutele. Planeering on esialgu rahapuuduse tõttu toppama jäänud. “Rääkides küüditamise muuseumist, siis äkki ei peagi see just vagun olema, võib-olla saab hoopis need vanad hooned korda, mis on elavad märgid sellest ajast. On ju veel ka varjualune, mille kõrval kaks ruumi, mida saaks samuti püsiekspositsiooniks kasutada,” märkis Svjatõšev.
iii
JAANIKA KRESSA
