Kuigi kuritegevus pole võrreldes mullusega Jõgevamaal pead tõstnud ning ka politseile tehtud väljakutsete hulk on stabiilne, on tööd märgatavalt juurde andnud liiklussüütegude arvu suurenemine.
Kuritegevuse arvu poolest on olukord Jõgevamaal stabiilne: tänavu on registreeritud 189 ning mullu 187 kuritegu. Meie kogenud ja staažikate uurijate töö nende juhtumite lahendamisel on olnud edasiviiv, sest praeguseks on ligi 70 protsenti kõigist kuritegudest ka lahendatud. Sama töises tempos sammume ka suvele vastu. Pea poole kuritegudest moodustavad vargused eluruumidest, sõidukitest, kauplustest ja mujalt. Nendel kuriteopaikadel töötades anname endast oleneva, et tuvastada kurjategijate jälgi. Kordi lihtsam tagajärgedega tegelemisest on aga heaperemehelik suhtumine oma varasse ning selle kaitsmine. Õhtuhämaruses hiiliva varga tegutsemist pärsivad nii liikumisanduriga lambid ja signalisatsioonisüsteemid kui ka näiteks terava silmaga asjalikud naabrid. Kui aabitsatõdesid meelde tuletada, siis pannakse märkimisväärne arv vargusi toime seal, kuhu polegi tegelikult vaja sisse murda. Lahtijäetud uksed ja aknad, õuele jäetud muruniiduk ja muu selline varandus lausa kutsuvad kurja karja. Suve saabudes on inimesed sagemini kodust eemal, liiguvad ka tihti linnast maakodudesse. Nii on eriti paslik veenduda, et kurjategijatel poleks priipääsu elamusse, kust pere suveks lahkub. Samuti pole tark jätta suvekodus hinnalist aiatehnikat ja muud vara õhtuseks-öiseks ajaks õuele järelevalveta.
Oma osa annavad kuritegevuse statistikasse vägivallateod, mis on samuti samas suurusjärgus nagu mullugi: tänavu 42 ning mullu 46 juhtumit. Nende numbrite taha vaadates avaneb mulle politseijuhina trööstitu pilt sellest, kuidas sageli moondutakse just liigse alkoholi mõjul vägivaldseks. Siis ei lähe enam korda kaaslinlaste, sõprade ega isegi pereliikmete heaolu. Oleme võtnud prioriteediks juurida nii Jõgevamaalt kui mujalt vägivald välja, seda eriti perevägivalla puhul, kus tihti on kannatajateks ka lapsed – nii väga väikesed kui suuremad. Sel aastal on politseile Jõgevamaal laekunud 249 teadet perevägivallast (mullu oli teateid 216). See tähendab, et ainuüksi meie maakonnas langeb iga päev keskmiselt üks-kaks inimest vägivalla ohvriks, kusjuures vägivallatseja on tema enda pereliige. Olukorra jõudsamaks leevendamiseks oleme ühes oma koostööpartneritega teinud tõsiseid jõupingutusi selle nimel, et vägivalla ohvrid annaksid endast teada, saaksid abi ning süüdlane võetaks vastutusele. Vägivallale ei ole lihtsalt mitte mingisugust õigustust.
Suve eel on Jõgeva politsei avastanud 1371 väärtegu, mis on umbes 400 võrra enam kui mullu (902). Lõviosa ehk üle 80 protsendi moodustavad neist liiklusseaduse rikkumised. Ei saa üheselt öelda, et olukord liikluses oleks meie maakonnas võrreldes mullusega rabavalt halvenenud, küll aga oleme pööranud sellele valdkonnale väga suurt tähelepanu. Arvestades asjaolu, et maakonda läbivad põhimaanteed, kus liiklus tihe, rikkumised ja õnnetused sagedased, anname jõulise signaali kõigile liiklejatele, et me ei salli teiste liiklejate ohtuseadmist. Liiklussüütegude arvu suurenemine on tingitud peamiselt kiiruseületajatest. Tänavu oleme palunud hoogu maha võtta 572 roolikeerajal, mullu samal perioodil oli neid umbes poole võrra vähem.
Karmikäeliselt kohtleme jätkuvalt ka joobes juhte, kelle arv on Jõgeva maakonna teedel kolme aasta jooksul pisut vähenenud. Sellele aitab kindlasti kaasa politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuris käsil olev rehabilitatsiooniprojekt. Alkoholi tarvitanud autojuhid suunatakse sinna selleks, et selgitada välja põhjused, miks nad alkoholi tarvitavad, ning püütakse võimalusel nende käitumist muuta. Samuti oleme teatud juhtudel võtnud purjutajate autovõtmeid hoiule ning tänavu juba ka kahe autojuhi sõiduki joobes juhtimise pärast konfiskeerinud. Suureks abiks joobes juhtide tabamisel on meile olnud kohalikud elanikud, kes oma liiklusalastest tähelepanekutest teada annavad, sest ligi viiendik joobes juhtidest avastatakse Lõuna-Eestis just tähelepanelike inimeste kaasabil.
Väljakutsete statistika näitab, et politsei abi on meie maakonnas muutumatult väga hinnas: tänavu paluti korrakaitsjaid appi 1252 juhul, mis on keskmiselt kaheksa kiiret reageerimist nõudvat juhtumit päeva kohta. Loodame, et koostöö kohalike inimestega turvalisuse paranemise nimel tiheneb ja paraneb jätkuvalt.
Ootame teie tähelepanekuid ning murede ja rõõmude jagamist meiega.
IVAR DUBOLAZOV, Jõgeva politseijaoskonna juht
