Jõgeva linna pargijooksud on toimunud alates 1996. aastast. Just siis alustas korraldaja Aimur Säärits koos spordihoone Virtus tolleaegse juhataja Ralf Petersoniga jooksusarja, mida võib täna kindlasti pidada üheks pikema traditsiooniga spordisündmuseks Jõgevamaal. Nende aastate jooksul pole ükski etapp ära jäänud ja alati on olnud palju aktiivseid osalejaid.
Teisipäeval toimus Piiri pargis hooaja 2017/18 viimane võistlus. „Eilegi nägin osalejate rõõmsaid ja tänulikke nägusid, seega tean, et kõik on läinud asja ette,” ütles Aimur.
Mulle meeldivad pargijooksud. Esimesed korrad jäävad 1990-ndate lõpupoole ja ikka ning jälle tuled taas, et üks väike kiire jooks teha, jooksusõpru kohata ja muljeid jagada. Alates 2015. aastast lisandusid Piiri pargile uued stardikohad: park koolide vahel, Turu tänava park ja Virtuse terviserada. Võisteldakse ka eraldistardist ning selle võrra muutusid võistlused huvitavamaks.
Osalejaid on lähedalt ja kaugelt. Näiteks perekond Alt tuleb Väike-Maarjast, Raul Liebenau Suure-Jaanist. Osalejaid on olnud Tartumaalt, Tallinnast ja loomulikult Jõgevamaa eri paikadest.
„Otsustasin, et sellel aastal otseselt trenni ei tee, vaid käin võimalikult paljudel võistlustel. Sellepärast on Jõgeva pargijooksud väga head, et saan siin kiirust treenida ja nädalalõppudel võistlen pikematel distantsidel. Kuna Jõgeva pargijooksud on teisipäeviti (kolm etappi sügisel ja kolm kevadel), siis sobib see mulle ka tööalaselt superhästi, sest minu raskemad tööpäevad on nädalalõppudel.
Kuna hetkel on see alles kaheksas võistlus (siis ka kaheksas trenn) sel aastal, siis praegune vorm on halb, aga iga võistlusega läheb paremaks ja usun, et juuliks olen võimeline juba heal tasemel võistlema. Kindlasti olen ka järgmisel aastal Jõgeva pargijooksul stardis, sest see võistlus on väga hea ja korraldus super. Kahjuks on küll meeste arvestuses konkurents natuke vähene, aga üldarvestuses on tulemused siiski heal tasemel. Võibolla võiks mõni mees olla minu vanuserühmas rohkem, see paneks veel rohkem pingutama,“ rääkis Raul Liebenau.
Osalejate arv on kõikuv, kuid kõige rohkem on ühel etapil jooksmas olnud 200 last ja täiskasvanut. Rekorditest rääkides mainis Aimur Viljo Emajõed, kelle Piiri pargi rajarekord 6.28 on seni veel kehtiv.
Täiskasvanud osalejate arv on paraku napp, aga seda tublimad on lapsed ja noored. Kui pargijooksude algusaegadel olid Jõgeva piirkonna koolinoored maakonna krossijooksudel pisut kehvemad kui Põltsamaa kandi omad, siis nüüd on olukord muutunud Jõgeva kasuks. Sedagi võib lugeda pargijooksude teeneks. Muide, Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Piret Koll vaatab kooli võistkonda komplekteerides kindlasti üle ka pargijooksude tulemused ja valib nende järgi tublimad jooksjad välja.
On korraldatud ka rattasõite ja suusaetappe, kuid siis kippus see korraldajatele paljuks minema ja kuna ratta- ega suusatrenne Jõgeval polnud, siis ei olnud ka erilist väljundit nende etappide korraldamiseks.
Toimunud on ka põlvkondade vahetus, nii mõnedki jooksjad, kes lapsena osalenud, tulevad nüüd oma lastega jooksma. Nii see spordi- ja liikumisharjumus ning -armastus kasvabki.
Sügishooajal jätkuvad pargijooksud aga hoopis uutmoodi. Plaan on korraldada 8-10 etappi Jõgeva valla suuremates keskustes, ikka seal, kus pargid või spordirajad. Kuidas asi õnnestub, sõltub kindlasti ka kohapealsetest inimestest, sest nende abi on korraldamisel vägagi oodatud. Muutust on oodata ka distantside osas, need pikenevad veidi. Jääb ka eraldistart mõnel etapil, sest sedagi on osalejad kiitnud.
Pargijooksu on pälvinud tiitleid, nagu Jõgevamaa tervist edendav tegu, spordiliidu Jõud parim maakondlik spordiüritus. See näitab, et pargijookse on ka laiemalt märgatud ja tunnustatud. Eelkõige jääb rõõm liikumisest. Suur tänu korraldajatele. Need on Aimur Säärits, Ave Säärits, Rainer Võsaste, Viktor Nõmm ja teised tublid inimesed.
TIINA SÄÄLIK
