Septembris käivitus MTÜ Jõgeva Linna Noortekeskus Paus eestvedamisel riskilapsi toetav programm. Lastele ja noortele jagub tegevust nii loovusringides kui seiklusmatkadel. Noorsootöötajaid liiguvad mänguväljakute läheduses, neid võib kohata noortetelgis ja nendega saab suhelda Facebookis.
Projekti „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuse” eesmärk on parandada noortekeskuse tegevuste abil 7–26-aastaste noorte heaolu ja suurendada nende kaasatust. Kokku osaleb selles projektis üle Eesti 86 noortekeskust, nende hulgas ka Jõgeva. Programmis on peamine sihtgrupp rahvusvähemuste, maakohtadest pärit, õpiraskustega, käitumisprobleemiga, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega perede lapsed.
Tegelikult on mõistel „riskilaps” hoopis laiem tähendus ja projekti eestvedaja Nele Graversoni sõnul ei pea see sõna alati negatiivse kõlaga olema. „Näiteks on noortekeskuses tegevust alustanud huviring, kuhu on oodatud kõik, eriti need, kes ei ole veel leidnud endale meelepärast ringi või trenni,” ütles ta.
Mobiilne noorsootöö
Sihtgrupi leidmiseks ja kaasamiseks kasutavad noorsootöötajad Marju Saviauk ja Nele Graverson mobiilse noorsootöö võimalusi. See tähendab suhtlemist ja info jagamist interneti kaudu, noorte jälgimist nende kogunemiskohtades ja seal neile tegevuse organiseerimist, töö korraldamist piirkonnas, kus noortekeskus puudub. Suviti oli noortekeskuse telk kesklinnas ja seal said soovijad meisterdada. Põnevat tegevust on pakutud ka laatadel.
Marju ja Nele alustasid juulis ka n-ö tänavatööga: liiguti linnas ringi, püüti noortega kontakti saada. Nele ja Marju käisid vaatamas, mis toimub Jõgeva mänguväljakute läheduses. „Olime seal erinevatel aegadel ja nägime erinevaid inimesi. Seal on väikesed, kes mängivad, pisut suuremad, kes tahavad üksteisele „ära teha”, ja teismelised, kel pole probleem ka meie nina all suits ette panna,” kirjeldas Marju nähtut, rõhutades, et nende eesmärk ei ole noori vitsaga taga ajada, noomida ega politseid kohale kutsuda. Oluline on, et laste ja noortega tegelejad teaksid, missugune on kohalike noorte olukord ning millised nende mured, siis saab ka aidata. Üks mobiilse noorsootöö osa on ka tugivõrgustiku loomine. Praegu tegutsetakse selle nimel, et see Jõgeval välja kujuneks. Sinna võiksid kuuluda näiteks lastekaitsespetsialist, sotsiaalpedagoog, noorsoopolitseinik, noorsootöötaja, õpetaja. See on tugisüsteem, kus jagatakse omavahel infot ning leitakse abivajaja probleemidele lahendus. Võrgustikku kuulujad peaksid regulaarselt kokku saama, et valuküsimusi arutada. Projektijuht Nele Graverson on seisukohal, et ei tule oodata, millal noortel tekivad probleemid, vaid eelkõige tuleks panna rõhku ennetustööle. Suvine tänavatöö ehk vaatlemine andis hea ülevaate, millises vanuses, milliste huvide ja probleemidega noored Jõgeval on.
Mobiilset noorsootööd tehakse ka internetis, et jälgida noorte suhtlemist ja käitumist sotsiaalmeedias. Noori saavad nad Facebookis sõbraks võtta, nende tegemisi jälgida ning neile vajadusel nõu anda noorsootöötajatele loodud konto kaudu.
Metsaarmastus ja tarkuseretk
„Tahame matkata metsas, aga mõistlikult,” vaatasid Nele ja Marju teineteisele muiates otsa.
Projekti üheks tegevuseks võib olla ka seikluskasvatus. Sellega tutvumiseks tuli noorsootöötajatel võtta ette 40-kilomeetrine täisvarustuses matk. See oli väärt kogemus ja katsumus. Nele ja Marju on matka järel ühel nõul, et noortele ei saa nii rasket retke korraldada. Marju meenutas, et hoogsal sammul alpinistist matkajuhi sabas liikudes ei olnud aega isegi pohli raja kõrvalt suhu pista. „Kui me noortega metsa läheme, siis loodusõppe eesmärgil. Vaatame puid, põõsaid, seeni, marju, taimi. Tekitame neis huvi, et nad oskaksid loodust hinnata ning et metsas matkamine neile meeldima hakkaks,” kinnitasid noorsootöötajad.
Retkelt said nad aga mõned kavalad kokandusnipid, mida kindlasti koos lastega proovida tahavad. Näiteks said nad teada, kuidas lõkkes apelsinikoore sees muhvineid küpsetada ning banaani sees šokolaaditükke sulatada. Kondenspiimaga keedetud puder on aga imehea.
Üks huvitav võimalus on agressiooni asendamise treening. Tegemist on grupitööga, kuhu kaasatakse probleemsed noored. Igas tunnis õpetatakse neile üks sotsiaalne oskus ning rollimängudes saab seda praktiliselt proovida. Näiteks õpitakse teist inimest kuulama Treening peaks kestma üheksa kuud, kokku saadakse kaks korda nädalas. Kindlasti peab üks ja sama grupp kogu treeningu läbi tegema, siis on sellel ka tulemusi.
Projekt „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored” avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”. Programm on osa haridus- ja teadusministeeriumi üldisest strateegilisest tegevusest, mis on suunatud laste ja noorte heaolu parandamisele, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamisele ning selle abil ka ennetustööle. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga viib programmi ellu Eesti Noorsootöö Keskus. Programmi partneriteks on justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning Norra Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Projekti toetas omaosalusega Jõgeva linnavalitsus.
MARGE TASUR
