Mõtte algatajaks võib pidada õpetaja Eha Niglast, kellel on käsil õpingud rahvamuusika alal Viljandi Kultuuriakadeemias. Eha otsustas õpitut mitte ainult endale hoida, vaid anda seda edasi koolis ka lastele. “Asi tuleb praktikasse viia ja see nurk on ju seni täitmata,” leiab Eha Niglas.
Raamidest välja
Laagris osalesid seekord Eha Niglase enda akordioniõpilased ning muusikakoolis puupuhkpille õppivad lapsed. Õpetajateks oli Eha Niglas kutsunud oma koolikaaslased, Viljandi Kultuuriakadeemia päevase osakonna tudengid – Gerti Paaveli kolmandalt ja Tarmo Noormaa neljandalt kursuselt. Noored õppejõud olid kaasa võtnud ka mitmesuguseid rahvapille nagu torupill, lõõtsad, pikk vile jne.
Kooli direktori kohusetäitja Kersti Varrak tunneb siirast heameelt selle üle, et lastele on sel moel pakutud võimalus kokku puutuda senisest akadeemilisest suunast hoopis erineva muusikaga. “Euroopa Liiduga ühinemise tuhinas ei maksa unustada, et lapsed kaugenevad järjest enam rahvamuusikast,” leiab ta.
Seda lünka tahetaksegi pärimusmuusikaga kokkupuutumisega täitma asuda. “Pakume valikuvõimalust, et näete, uks on siin, tehke ainult lahti,” märkis Tarmo Noormaa. On iseasi, kas täpselt nooti jälgides kohustuslikku pala mängida või kõla järgi üheskoos muusikat teha.
Viimasel moel pole koolis enne muusikat tehtud. “Alguses olid lapsed nagu ehmunud. Nad on ju nagu karbi sees olnud. Püüdsime selle karbikaane nüüd lahti teha, et mängimisel ei peaks klammerduma noodipaberisse, vaid võiks koos muusikategemisest rõõmu tunda ning sellega ka loovust arendada,” arvas Eha Niglas. Teisisõnu üritatakse raamidest välja tulla.
Vabas ja sundimatus õhkkonnas
Laagriga tehti algust reede pärastlõunal ning jätkati laupäeval. Ühiselt veedeti ka õhtu ning ööbiti klassides. Laagri eesmärk oligi luua vaba ja sundimatu õhkkond. “Laske ennast vabaks,” oli ka tudengite Gerti ja Tarmo esimene sõnum kokkutulnud lastele. See ongi hea rahvamuusika tegemise eelduseks.
“Õpetajate vahetus mõjub samuti lastele hästi,” leidis Eha Niglas. Huvitav oli näha, kuidas noored õpetajad kord ühe, siis jälle teise pilliga mängisid, vahepeal viisi ette laulsid jne. “Muusika on ju ühine, ükskõik, missuguse pilliga siis seda mängida,” leidsid Gerti ja Tarmo.
Üks sellise koosmusitseerimise eeliseid on, et kaasa võivad mängida erinevas vanuses ja mängutasemega lapsed. Koos õpitakse ja koos saadakse selgeks. Rahvamuusikaviisid on enamasti kordamisega. Kellel esimese korraga veel meelde ei jää, see liitub järgmise kordamisega. Kui eksib, otsib kohe uuesti võimaluse ennast parandada. Nii võtab ühismäng järjest enam hoogu ja haarab mängijad kaasa.
“See, mis kõla järgi õpitud, jääb ju palju kauemaks meelde, kui noodi järgi mängitud lood,” teavad õpetajad.
Igatahes olid esimese päeva õhtuks lastel mängides hoopis rõõmsamad näod kui alustades ja varsti tehti pillidega häält juba iseseisvalt ja omapäigi. Järgmisel päeval võis juba täheldada, et ühismusitseerimisele elati hoopis hoogsamalt kaasa ning mängimise ajal paljud enam eriti sõrmede peale ei vaadanudki.
Muusikakoolis on tihedad päevad
Et nüüd ühismusitseerimisest ja rahvamuusika tegemisest maitse suhu on saadud, on põhjust jätkata. Nii kinnitavad ka Eha Niglas ja Kersti Varrak. Seekordne muusikalaager sai teoks tänu Ergo kindlustusele ja Ühispanga Jõgeva kontorile. Võib-olla minnakse edaspidiste laagritega hoopis kooliseinte vahelt välja ja vahest hakatakse laagripäevade lõppedes tulevikus ka kontsertidega üles astuma.
Muusikakooli seinte vahel on praegu üldse askeldamist palju. Ingrid Orgulase juhtimisel käivad koos laulu- ja mängukooli eri vanuses rühmad, kus kokku on kaheksakümmend last ja tahetakse veel juurdegi tulla. Et laulu- ja mängukooli vastu nii elavat huvi ilmutatakse, seda poleks alustades osanud oodatagi.
Eile käisid muusikakooli õpilased kontserti andmas Laiuse koolis, järgmisel esmaspäeval esinetakse kontserdiga lasteaedade lastele. Seejärel ootab kooli saalis ees ühiskontsert koos Põltsamaa muusikakooliga jne. Lisaks kõigele käib nüüdsest teisipäevaõhtuti muusikakoolis Margus Kase juhatusel harjutamas Jõgeva kammerkoor, kuhu uued lauljad teretulnud on. Eriti oodatakse kooli vilistlasi.
VAIKE KÄOSAAR
