Jõgeva muusikakooli 55. lennu õpilastel on ärev aeg. Kohe on muusikakool läbi saamas ja toimuvad lõpueksamid. Tuleb harjutada, et nädala pärast, 6. mail oma valitud paladega hindamiskomisjoni ette astuda. Eriala lõpueksamil tuleb oma pillil mängida neli pala.
Kui ma õpilastele kolmapäeval muusikakooli külla läksin, oli parasjagu pooleli muusikaloo arvestus. Lõpetajad istusid õpetaja Ainar Ojasaarega Alo Mattiiseni klaveriklassis ning lasid pastakatel krabinal käia. Õpilaste kinnitusel on muusikalugu üks nende lemmikaineid. Klarnetiõpilane Laura Murakas sõnas pärast arvestust, et üldiselt olid teemad tuttavad, aga kõige keerulisem oli kuulamisülesanne, sest tuleb teada nii pala pealkirja kui autorit. Kursusekaaslased olid Lauraga päri ja kinnitasid, et see on koht, kus pealkirjad ja autorid võisid küll sassi minna. Kohe pärast arvestust algas õpetaja Anu Piiskoppeliga solfedžotund. Ka nooditundmises on vaja enne diplomi saamist eksam teha.
Närvi ei tohi minna
Praeguseks on õpilastel lõpukavad selged. Väikesi detaile küll lihvitakse, kuid nagu kursuse ainuke noormees Uku Orupõld asjatundlikult märkis, peaks hakkama saama küll. Ühe valitud pala said õpilased ette mängida juba 22. aprill, mil oli Jõgeva ja Põltsamaa muusikakooli lõpetajate ühine kevadkontsert. Uku kandis klaveril ette Sibeliuse valsi. “Kontserdil läks üldiselt hästi – noodid olid õiged,” rääkis poiss, kuid lisas, et oli pisut närvis ja klaveri eriala eksamil peab enesekindlam olema.
Laura mängis kevadkontserdil klarnetil Eesti tantsu Evald Aava ooperist “Vikerlased”. Ta tunnistas, et laval sai pinge temast võitu. “Klarnet ei ole raske pill, aga eelnev ähkimine ja puhkimine võttis kopsumahu väiksemaks,” analüüsis tüdruk muiates oma esinemist ja tunnistas, et ta ongi üks pabistaja. “Mul on soovitatud palderjani võtta, aga see ei mõju,” tegi ta enda kulul nalja, millega kursusekaaslased toetavalt ühinesid. Tüdruku sõnul aitab mängides ikka korralik sisse- ja väljahingamine ning pausi ajal tuleb rahulikult hingata, siis läheb kõik hästi. Laural on lisaks muusikakoolile käsil ka põhikooli viimane klass. “Keskendun ikka 9. klassi lõpetamisele. Tunnen eksamite ees hirmu,” tunnistas ta.
Mitmekülgsed noored
Flööti õppinud Anni Zimmermann lausus ohates, et talle ei mahu pähe, et nüüd ongi kool läbi. “Olen siin seitse aastat õppinud, sellest on saanud juba harjumus. Tunnen, et nüüd ei olegi enam midagi vaba ajaga teha,” ütles ta. Siiski teeb Anni kaasa Palamuse amatöörteatris, Maarja rahvamaja Wiera teatris ja Jõgeva Linnateatris. Nädalasse mahuvad veel treeningud kahes tantsurühmas ning laulmine Palamuse laulustuudios. “Kui on etendused, siis läheb ikka päris kiireks,” tunnistas tüdruk. Anni üks suurrolle oli Jaan Poska etenduses peategelase abikaasa Constance kehastamine. Ega’s seda vaba aega palju polegi. “Õhtuti ikka paar tundi jääb, kui ma koolis vahetundides ära õpin,” märkis Anni.
Teisedki õpilased on harjunud oma aega planeerima. Birgit Saar on juba kaheksa aastat muusikakoolis klaverit õppinud. “Tean, et pärast tunde lähen kohe muusikakooli, kõik plaanid on paigas,” rääkis ta. Birgitil on plaan pärast lõpetamist muusikakooli veel lisa-aastale jääda. “Tahan teisi pille ka õppida. Mulle meeldib viiul ja sellele pillile loodud palad,” ütles ta. Viiuli eriala lõpetav Liisi Orav soovib lisaks viiulile veel klaverimängu õppida.
Õed ja vend eeskujuks
Laura Murakas tuli muusikakooli oma õe eeskujul. “Õde mängis trompetit ja minulgi oli kohe selge, et hakkan puhkpilli mängima. Valisin klarneti,” rääkis ta. Alguses tundus Laurale klarnet üsna tüütu pill. “Üks tutu-lutu, midagi ilusat sealt välja ei tulnud,” tunnistas tüdruk naerdes. Nüüd on see pill talle meeldima hakanud. Samas ütles Laura, et muusikaga ta edasi tegelda ei kavatse. “Seitse aastat muusikakoolis on mulle õpetanud, et muusika ei ole minu kirg. Mulle meeldib see meelelahutusena ja olen õnnelik, et oskan pilli mängida,” nentis Laura, lubades siiski nii pilli kätte kui laulda ka pärast kooli lõpetamist.
Birgiti sõnul õppis tema õde muusikakoolis klaverit. “See tundus huvitav ja nii otsustasin ka mina sama pilli valida,” ütles ta. Ka Uku Orupõld tuli muusikakooli klaverit õppima vanema venna soovitusel. “Vend tegi bändi ja minu jaoks oli see nii põnev. Mõtlesin, et õpin kitarri, aga vend soovitas klaverit.” Noormees lisas, et tal on nüüd hea meel, et venna nõu kuulda võttis, sest klaverimäng annab muusikas laiapõhjalised oskused. Praegu Uku kitarri ei mängi, see huvi on nüüdseks kadunud. Liisi mäletab, et talle hakkas viiul meeldima lasteaias kohe esimesel korral, kui õpetaja seda mängis. Siis oli väikesele tüdrukule selge, et tema tahab ka niimoodi viiulit mängima õppida.
Kasulikud oskused
Anni kinnitusel meeldib talle muusikat teha ja laulda ja kindlasti on oluline oskus nooti lugeda. Birgit nentis, et muusika õppimine on teda kannatlikumaks teinud. “Kui erialatunnis lood kohe välja ei tule, siis ei tohi alla anda ja peab edasi harjutama,” märkis ta. Liisi ja Uku sõnul on muusikaõpingud ja esinemised andnud enesekindlust ja esinemisjulgust. Anni sooviks on ka tulevikus muusikaga tegelda, aga keskenduda rohkem laulmisele. Kui vähegi võimalik, soovib ta pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppida Suurbritannias. “Mul õpib seal kaks tuttavat, üks popmuusikat ja teine muusikaliteatri lauljaks, rääkis ta. Õnneks on temal valiku tegemisega veel paar aastat aega, et oma kutsumus ära tunda.
Muusikakooli rühmatundides käib koos 7. klassi ehk lõpetajatega ka 6. klassi õpilane Hedy-Marja Maasik. Temagi on sel aastal põhikooli lõpetamas ning jätkab õpinguid Tartus gümnaasiumis. Muusikakooli saab ta aga lõpetada järgmisel aastal juba Tartu I muusikakoolis. Hedy-Marja on aga asjatundja aja planeerimises. Nimelt on tal kõik tegemised täpselt kellaajaliselt paigas ja kirjas. Nii ei ole üldse keeruline tegeleda koolitööga ning hobidega. Kuus aastat klaverit õppinud tüdruk tunnistas, et ta küll naudib muusikat, kuid tulevikus on tema soov hoopis meditsiiniga tegelda.
Jõgeva muusikakooli lõpetavad
Uku Orupõld – klaver
Liisi Orav – viiul
Anni Zimmermann – flööt
Birgit Saar – klaver
Laura Murakas – klarnet
MARGE TASUR
