Jõulude eel jõudis plaadilettidele ansambli Ultima Thule uus album, mis peatselt siinsete plaadimüügiedetabelite tippu tõusis ning seal praegugi visalt püsib. Jõgevamaa muusikasõbra jaoks muudab albumi veelgi tähelepanuväärsemaks asjaolu, et üheteistkümnest laulust nelja autoriks on Raul Vaigla ja kaheksa laulu on loodud Jüri Leesmenti sõnadele. Mõlemad on teatavasti Jõgevalt pärit.
Jüri Leesmenti ja Ultima Thule vahel tekkis hea koostöö juba bändi eelmise, 2005. aastal ilmunud albumi “Ingel ja suli” tegemise käigus. Sellel plaadil oli kuus Jüri tekstiga laulu.
“Enne “Inglit ja suli” oli mul olnud laulutekstide loomises üheksa-aastane paus ja ma arvasin, et ma ei oskagi neid enam teha,” ütles Jüri Leesment. “Aga Riho Sibul kinnitas, et on asju, mida ei unustata, ning nii julgesin tema koostööettepaneku vastu võtta.”
“Jälgede jälgedes” oli selle koostöö loomulik jätk. Kui eelmisel plaadil olid kõik Jüri Leesmenti tekstidega laulud Riho Sibula loodud (üks oli ka Sibula ja Kalle Vilpuu ühislooming), siis viimasel plaadil kõige rohkem Jüri Leesmenti ja Raul Vaigla ühisloomingut. Esimese koostöökogemuse said nad Jõgeva linna 70. sünnipäeva puhuks linna laulu luues.
“Jüri on laulutekstide kirjutamise alal tõeline meister,” kiitis Raul Vaigla. “Osa tekste oli tal varem luuletustena olemas, osa kirjutas ta valmis muusikale. Rääkisime enne üldjoontes läbi, mis meeleolu lugu edasi andma peaks ja Jüri andis sellele meeleolule siis sõnalise vormi.”
Küsimusele, kas hea koostöö tekkimisele muusika ja sõnade autori vahel aitas kuidagi kaasa ka asjaolu, et mõlemad on Jõgevalt pärit ja õppinud Jõgeva Gümnaasiumis, vastas Raul Vaigla, et mingil alateadvuse tasandil võis ühine tagapõhi neid mõjutada küll.
Jüri Leesmenti sõnul on tema ja Rauli ühisloomingu parimaks näiteks laul “Päästeingel”.
“Kui Riho Sibul seda teksti nägi, siis ta arvas, et sellest võiks saada ballaadilaadne laul. Aga Raul tegi sellest hoopis rokiloo ja ma olen sellega väga rahul,” ütles Jüri Leesment, lisades, et see tekst on pühendatud ühele tema lähedasele sõbrale.
Mõttemaailmad kattuvad
Peale Raul Vaigla ongi Jüri Leesmenti tekste lauludeks vorminud Riho Sibul ja Kalle Vilpuu. Sibula-Leesmenti ühisloominguks on ka albumi nimilugu “Jälgede jälgedes”, mis pühendatud Ultima Thulele endale. Kui Sibul Leesmentile albumiplaanidest rääkis, siis ütles ta välja märksõna “jäljendused”, sest bändil oli kavas teha mõningaid loomingulisi kummardusi teistele muusikamaailma tuntud tegijatele. Väga otsesteks viideteks need lõpuks ei kujunenud, aga Sibula pillatud märksõna muutus Leesmenti töötluses pealkirjaks “Jälgede jälgedes”.
Leesment ja Sibul ei suhtle omavahel pidevalt, ent kui üle hulga aja kokku saavad, siis tõdevad taas, et nende mõttemaailmad suures osas kattuvad.
“Rihoga on väga huvitav rääkida ja sugugi mitte ainult muusikast, vaid ka näiteks poliitikast, pangandusest või vene kirjandusest, sest ta on väga intelligentne ja palju lugenud inimene,” ütles Jüri Leesment. “Laulutekstide loomisel ongi minu jaoks tähtis hingeline lähedus muusika autoriga. Selline lähedus oli mul pinginaaber Alo Mattiiseniga ning on ka Riho Sibula ja Raul Vaiglaga. Mis aga kogu Ultima Thulesse puutub, siis on see olnud loomisest peale minu lemmikbänd.”
Kõik albumi laulud on sisse laulnud Riho Sibul, tema kõrval on vähesel määral saanud oma vokaalseid võimeid näidata ka Raul Vaigla ja Toomas Rull. Sibula hääl on küll “karvane” ja koolitamata, ent tal on erakordne võime äärmiselt täpselt edastada laulu sõnumit. Kes aga Jüri Leesmenti tekste tähelepanelikult kuulab, see saab aru, et tema sotsiaalne närv on praegu niisama erk kui laulva revolutsiooni aegadel, ehkki otseütlemist on praegu vähem kui toona. Ultima Thule “kaubamärgiks” ongi kaalukas sõnum ning omanäoline ja ajas aegumatu kõlapilt. Muuseas, kõlapildile suurema ruumilisuse andmiseks võeti kogu materjali linti analoogtehnikat kasutades, alles hiljem see digitaliseeriti.
Müügiedu üllatuseks
Peale Jüri Leesmenti tekstide on plaadil kasutatud veel Peep Ilmeti, Ott Arderi ja Villu Kanguri omi. Kui arvestada, et Ilmet on Palamusel sündinud ja Arder oli Laiusel sündinud Jaan Poska lapselapselaps, siis jääb üle ainult imestada, et Kanguril mingit Jõgevamaa-kiiksu küljes pole. Aga mine tea, võib-olla on asi lihtsalt allakirjutanu puudulikes teadmistes.
Ultima Thule värske üllitisega on rahul nii Raul Vaigla kui ka Jüri Leesment.
“Kui “Ingli ja suli” puhul võisin öelda, et sellele plaadile said paar minu elu parimat teksti, siis uue albumi puhul ma nii väita ei saa. See-eest on muusika sellel plaadil võimas ja tekst ei tohigi muusikat tappa,” ütles Jüri.
Raul lisas: “Eriti hea meel on mul selle üle, et mingi hetkeseis sai jäädvustatud. Kui me poleks ennast kokku võtnud ja seda plaati teinud, oleks see jäänud fikseerimata. “Vanade peerude” kategooriasse kuuluvad muusikud — aga sellised me ju oleme — tavaliselt ei viitsi enam midagi uut teha, vaid elavad vanast rasvast. Meie suutsime veel nooremaid muusikuid, kriitikuid, kuulajaid ja iseennastki üllatada, nii et meid ei maksa veel maha kanda!”
Albumi müügiedu oli Raul Vaiglale suureks üllatuseks, sest tavaliselt tarbib lai publik ju sootuks teistsugust muusikat.
“Võib-olla on suur müügiedu tingitud sellest, et meie eelmise albumi ilmumisest on juba viis aastat möödas ning selle aja jooksul jõudis publikul mingi ootus tekkida,” arvas Raul Vaigla.
Ehkki album on mitu nädalat müügil olnud, on selle esitluskontserdid planeeritud alles märtsi algusesse. Sel ajal on ka valimised.
“Kui mõni poliitik mõnest meie laulust end puudutatuna tunneb, siis see on puhtalt tema probleem, meie ei ole kellelegi otseselt viidata tahtnud,” ütles Raul Vaigla.
i
RIINA MÄGI
