|
|
Jõgeva maavanem avas eile maavalitsuses Euroinfopunkti, turismiinfokeskuse ja terve alumise korruse, mis oli saanud uue kujunduse. Alanud nädal on maavalitsuses lahtiste uste päevad. |
„Jõgeva Euroinfopunkt on üks kaheksast euroinfopunktist Eestis ja üks viiesajast üle Euroopa,” lausus avamisel Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.
Infopunktide mõte on tuua Euroopa Liit kodanikule lähemale. Esindusest ainuüksi pealinnades ei piisa, pealinnad kipuvad inimestele kaugeks jääma.
„Meie abil ja toel, teie tõhusa töö tulemusena saame tuua teile lähemale kõik need võimalused, mida Eesti kuulumine Euroopa Liitu meile kõigile ja eeskätt Jõgevamaale pakub,” lausus Klaar.
Jõgevamaa Europe Direct Teabekeskuse juhi Vahur Kuke sõnul aitab infopunk inimestel tohutus saabuvas infotulvas orienteeruda. „Inimesed käivad siin palju. Tulid näiteks kalamehed Peipsi äärest ja küsisid, palju on kalandusele raha eraldatud. Lõin raamatu lahti, ütlesin, et 900 miljonit. Vähe, arvasid nemad. 900 miljonit eurot, täpsustasin. Siis nad arvasid, et väga hea!” rääkis Kukk esimestest kogemustest.
Euroinfokeskuse eesmärgid on anda EL-alast erapooletut infot, korraldada EL teabepäevi, loenguid ja kursusi kõigile soovijatele lähtuvalt nende huvidest, samuti on võimalik EL projektide nõustamine. Teabekeskus informeerib ja soodustab rahvusvahelist projekti-koostööd erinevates EL programmides ja otsib projektidele partnereid teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Teabekeskuses saab infomaterjale ja teavet Euroopa Liidu kohta, tutvuda EL-alaste materjalidega Internetis, tutvuda Euroopa Liidu alaste eesti- ja inglisekeelsete väljaannetega, samuti antakse konsultatsiooni EL programmide ja projektide osas.
Et uhkusest ka tulu tõuseks
Lisaks Euroinfopunktile avati samas ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusele alluv Jõgevamaa turismiinfokeskus. Keskuse juhataja Katrin Rajamäe viibis hetkel puhkusel ja esitas oma kõne interneti vahendusel otse liivarandadelt. „Idee sai alguse aasta eest, kui meile saabus info, et EAS tahab turismiinfokeskused oma haldusalast kohalikele partneritele üle anda. Maavanem pakkus välja, et niisugune asutus võiks olla meie maavalitsuse alumisel korrusel ja turismiinfokeskuse haldajaks võiks saada Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus,” rääkis Rajamäe, avaldades lootust, et turismiinfopunkti külastajate arv Jõgevamaal kokkuvõttes tõuseb. Suvel, turismi kõrgajal tegutseb edasi ka senine turismiinfopunkt Palamusel.
„Iga maakond peabki iseenda üle uhke olema. Jõgevamaal on hulk asju, mille üle uhkust tunda, aga et uhkusest ka tulu tõuseks, tuleb kõike seda kaunist, mis on, ka naabrile ja külalistele näidata. Kuigi palju saab ära teha interneti teel, ei kao kunagi ära vajadus tulla kohale ja rääkida inimestega. Selleks ongi vaja maakonnakeskuses asuvat mehitatud turismiinfokeskust,” rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso.
Ta lisas, et selle projekti puhul ei taha EAS olla mitte ainult raha, vaid ka vastutuse ja oskuse jagaja. „Riik on turismiinfot jaganud mõnda aega ja selle aja jooksul oleme me saanud kinnitust, et kõik on hästi tehtud, aga seda kõike ei pea tegema Tallinnast. Sellest, et Jõgevamaa meie pakkumise vastu võttis, võidavad kõik, eeskätt aga Jõgevamaa omad inimesed ja just selle piirkonna ettevõtjad.”
Maavalitsuse sissepääs on esinduslik
Jõgevamaa maavanem Aivar Kokk tutvustas külalistele ka maavalitsuse hoone alumise korruse uut kujundust. Kokk tunnistas, et ruumid on remonditud ja sisustatud Ameerika eeskujul.
„Ameerikas, kus külastasin paljusid riigiasutusi, süvenes minus veendumus, et sellise asutuse sissepääs peab olema esinduslik. Me ei tohi kunagi oma külalistele näidata, et me oleme vaesed,” rääkis Kokk.
Ruumi kujundanud arhitekt Üllar Varik lisas, et õnneks on mood ja kujundusmaailm viimase kümmekonna aasta jooksul palju muutunud. „Sain kohe aru, et Jõgeva maavanem on romantiline inimene, kellele meeldib antiik- ja koloniaalameerika stiil. Veel kümme aastat tagasi oleksid kolleegid mind sellise töö eest piinapinki pannud, aga täna seda enam ei tehta,” kinnitas Varik.</span>
Maavanem Aivar Kokk, kes ka ise sisekujundusega tegeles ja interjöörile vastava mööbli muretses, tunnistas, et ruutmeetri hind ei tulnudki hiigelsuur, sest otsiti ka odavamaid lahendusi. Marmorpõrand on pärit Hiinast, tammepuust seinakaunistused on teinud kohalikud mehed. Laes on võluvad vanaaegsed lühtrid, mis ongi kõik vanad — otsitud ja leitud. Maavalitsuses töötab nüüd ka lift, euroinfopunkti ja turismiinfopunkti viib kaldtee.
Eile täpselt 60 aastat tagasi, 13. aprillil 1949 moodustati Tartumaa põhjaosast ja Viljandimaa kirdeosast Jõgevamaa.
Maavanem andis eile üle ka kolm Jõgevamaa teenetemärki, kuldristi teede rajajale Kuno Männikule ning hõberistid keskkonna hoidjale Ilmar Tupitsale ja ajaloo hoidjale Juhan Reimannile.
iii
JAANIKA KRESSA
