Pühapäeval, 3. juunil peetakse Jõgevamaa laulupidu. Kui kõik läheb kavakohaselt, saab see teoks Kassinurme mägedes. Kunstiliseks juhiks on Janne Fridolin ja peole on oodatud kõik Jõgevamaa koorid.
Laulupeo peakorraldajaks on MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda. Tänavuse laulupeo ideekavandi saamiseks korraldas mittetulundusühing möödunud sügisel avaliku konkursi. Kahest laekunud ideest valiti välja Janne Fridolini esitatud “Esivanemate radadel”. Otsustajaks oli üsna laiapõhjaline žürii, milles esindatud lauljad, tantsijad ja rahvamuusikud, aga ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Jõgeva linnavalitsus.
Janne Fridolin on Jõgevalt pärit, ent praegu Tallinnas tegutsev dirigent ja muusikapedagoog, kes mullu tegi ka laulupeodebüüdi: ta oli XII noorte laulupeol lastekooride liigijuht. Jõgevamaa kultuuritegemistes on ta varemgi kaasa löönud: 2014. aastal oli ta Jõgevamaa rahvakultuurifestivali laulupäeva kunstiline juht.
“Janne Fridolini idee “Esivanemate radadel” seondub hästi Eesti Vabariigi sajandijuubeliga,” ütles MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda juhatuse esimees Ainar Ojasaar. “Janne soovib oma idee teostada Kassinurme mägedes ning sealne muinaslinnuse ja muude rajatistega arhailine miljöö sobib selleks tõesti hästi. Pidu lavastama kutsub Janne Fridolin appi tuntud teatriinimesed Eva Kolditsa ja Anne Türnpu.”
Info laulupeo kohta on nüüdseks Jõgeva kultuurikeskuse kodulehele üles pandud. Sinna loodud laulupeokeskkonnast leiab ka kollektiivi peole registreerimiseks vajaliku ankeedi.
“Hea oleks, kui peol osaleda soovivad kollektiivid end veebruarikuu jooksul peole kirja paneksid,” ütles Ainar Ojasaar. Tema sõnul on peole oodatud kõik kooriliigid, samuti puhkpilliorkestrid ja rahvapilliansamblid. Repertuaari on kunstiline juht koos liigijuhtide meeskonnaga paika pannud ning ka esitatavate palade nimekirja leiab laulupeokeskkonnast Jõgeva kultuurikeskuse kodulehel.
Lähtub peopaigast
Laulupeo kunstiline juht Janne Fridolin ütles, et teda julgustas Jõgevamaa laulupeo ideekonkursil osalema just see, et ta on ühe siinse rahvakultuuripeo kunstilist meeskonda juba juhtinud.
“Minu ideekavand lähtub just peopaigast,” sõnas Fridolin. “Olen Kassinurme mägedes ja hiies päris palju käinud ja seal mõtteid mõlgutanud.”
Lavastajate Eva Kolditsa ja Anne Türnpuga on Janne Fridolin ka varem päris palju koostööd teinud, eelkõige Veljo Tormise teostel põhinevate koorimuusikalavastuste loomisel. Üks “hullumeelsemaid” projekte oli näiteks mõne aasta tagune “Isuri eepos”, mida mängiti kammerkoori Voces Musicales osavõtul varastel hommikutundidel Kodru rabas.
“Oleme Eva ja Annega igasugustest olukordadest välja tulnud ning koorilauljate võimete piire katsetanud,” ütles Janne Fridolin ja lisas, et Jõgevamaa laulupeol koorilauljailt millegi ekstreemse tegemist ei eeldata. Pigem hakatakse otsima lähedust eheda looduskeskkonnaga, milles viibitakse.
Kunstilise juhi sõnul kaasatakse laulupeole ka mõned Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstitudengid (Anne Türnpu on sealse kõrgema lavakunstikooli lõpukursuse juhendaja), samuti mõned Jõgevamaa tantsurühmad.
“Tantsijate etteasted aitavad mõningaid laule ilmestada,” ütles Janne Fridolin. “Saatega laule võiks aga saata rahvapilliansambel või sümfoniettorkester.”
Igihaljad laulud
Kunstilise juhi sõnul ei peaks repertuaar kooridele raskusi valmistama, sest enamasti on tegu koorilauljaile juba tuttavate lauludega: sellistega, mis kõlanud endisaegsetel või hiljutistel laulupidudel ning mis helisevad hinges, kui mõtleme kodule ja kodumaale.
MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda juhatuse esimehe Ainar Ojasaare sõnul on idee pidada laulupidu Kassinurme mägedes hea, aga sinna peoks vajaliku keskkonna üles ehitamine on üsna kallis, sest rentida tuleb poodium lauljate tarvis ja tribüün pealtvaatajate jaoks.
“Aga loodan, et saame eelarve kokku ning saame pidu tõepoolest Kassinurmes pidada,” ütles Ainar Ojasaar.
Kultuurkapitali maakondlik ekspertgrupp on tema sõnul laulupidu juba toetanud, loodetavasti paneb õla alla ka Rahvakultuuri keskus. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidult, kes oli varem on maakondlike pidude kõige suuremaks toetajaks, pole nüüd paraku enam midagi loota, sest see organisatsioon on nüüdseks sisuliselt lakanud tegutsemast. Seepärast saatis Ainar Ojasaar vabas vormis taotluse kõigile kolmele Jõgevamaa omavalitsusele, lootuses, et nad leiavad võimaluse pidu toetada.
“Kui kuidagi leitaks võimalusi Kassinurme taristusse investeerida, siis olekski see kõige õigem koht rahvakultuuripidude korraldamiseks. Seal on selleks väga toetav keskkond,” arvas Ojasaar. Janne Fridolin arvas aga, et tänavune laulupidu võikski anda tõuke Kassinurme mägede kui peopaiga kordategemiseks.
Kui lauljate ja tantsijate maakondlikku pidu on sageli koos peetud, siis tänavu saab teoks ainult laulupidu. Pärast mullu Kasepääl toimunud laulu- ja tantsupeoga rahvakultuuripäeva korraldati nimelt laulu- ja tantsurahva hulgas küsitlus ning pärast seda otsustati, et ülemaakonnalisi pidusid hakatakse korraldama kolmeaastaste tsüklite kaupa: ühel aastal laulupidu, teisel tantsupidu ning kolmandal laulu- ja tantsupidu. Tänavuse laulupeoga koos saab teoks ka käsitöö ja eestimaise toidu laat.
RIINA MÄGI
