Tänaseks on enamik Jõgeva maakonna omavalitsusi seoses haldusreformiga juba mitmeid samme astunud. See näitab, et muudatusteks oleme valmis ja meil on potentsiaali. Haldusreformist on kirjutatud ja räägitud üsna palju. Loodetavasti viiakse nii mõndagi kasulikku ka ellu.
Lisan senisesse diskussiooni kolm mõtet, mis on sündinud olukorda jõgevamaalase pilgu läbi vaadates. Viimane neist tugineb lähiajaloos aset leidnud aruteludele.
Otstarbekas säilitada maakondlikud koostöösuhted
Koostöösuhted on alati head, isegi kui need on välja kujunenud nõukogude ajal. Maakonnasiseselt tuntakse üksteist kohalike omavalitsuste (KOV) juhtide ja töötajate tasandil. On teada inimeste usaldusväärsuse nivoo, samuti tugevused ja nõrkused, juhtimisvõimekus. Arvestades, et valimistel ütleb rahvas oma sõna, on hea tulemuse saavutamiseks tarvis valijatel kandidaate veidigi rohkem tunda. See pole kindlasti võimalik, kui n-ö Jõgeva maakonna valija peab korraga arvestama mõnest teisest maakonnast pärit kandidaatidega. Niiviisi kaugeneb võim tõepoolest rahvast. Rahvas on ära teeninud valimisselguse.
Ühelt poolt on muidugi teada, et elame piirideta maailmas. Inimestevaheline suhtlus ületab juba ammu riike ja rahvaid, rääkimata meie väikestest omavalitsustest. Teisalt on aga senist maakondlikku identiteeti kultiveerinud näiteks ajalugu, statistika, meedia, ühistransport jm valdkonnad. Praegune maakondlik haldus on sügavalt meie pärimuses. Minister Arto Aas on andnud teada, et rahandusministeeriumi ametnike eestvedamisel valmib analüüs, mille tulemuste põhjal pakutakse ka arengustsenaariumid praeguste maakondade jaoks. Laual nuppe ümber asetades võib luua mitmesuguseid suhteid, kuid tegemist on ikkagi sama laua ja samade mängijatega. Tugevate maakondlike koostöösuhete hoidmine on oluline ka julgeoleku aspektist ja see pole mitte vähetähtis. Kuigi riigi julgeolek ei ole kohaliku omavalitsuse haldusalasse kuuluv küsimus, on KOV ikka riikliku süsteemi osa. Ja see peab olema tugev. Tugevus väljendub suhetes, võõrandumine on alati kaotus.
Elanike teenindamiseks vajalik konkreetne keskus
Tulevane suur(em) omavalitsus peab olema selline, kus inimesed saaksid võimalikult palju erinevaid teenuseid. Näiteks maakonnahaigla või muu tervishoiuasutus, huvikool, gümnaasium, põhikool. Aga seal peavad koha leidma ka maksu- ja tolliameti, politsei- ja piirivalveameti ja sotsiaalkindlustuse klienditeenindus ning miks mitte ka kohtumaja ja pangad. On tõsi, et paljud asjad saab aetud e-teeninduste kaudu. Kuid on fakt, et eelpool nimetatud teenindusi külastab füüsiliselt siiski väga palju inimesi.
Konsultant Rivo Noorkõiv on toonud esile, et uued omavalitsused peavad kujutama endast loogilist territoriaalset tervikut, seega on vajalik nii konkreetne keskus kui tagamaa. Tõmbekeskustest on räägitud juba üle kümne aasta. Kahtlemata on Jõgeva maakonnas piirkondlikeks keskusteks Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa. Kui mõelda muidugi suuremas plaanis, siis vähemasti ärimeeste jaoks ei ole enam ammu ei Tartu ega Tallinn keskused, rääkimata Riiast või Helsingist. Nende haare on täiesti teine. Kohaliku elu korraldamise üle otsustades saame rääkida loomulikult üsna väikeses, Eestile sobivas mõõtmes. Miks mitte taotleda koduse omavalitsuse moodustamist? Taas toon esile, et kodusus on turvaline. Umbes 10-12 tuhande elaniku ja konkreetse keskusega omavalitsus ju on seda?
Mitu omavalitsust võiks olla Jõgeva maakonnas?
Umbes veidi rohkem kui viisteist aastat tagasi tegeldi maavalitsustes haldusreformiga. Olid moodustatud töögrupid, peeti koosolekuid ja nõupidamisi ning jõuti isegi otsusteni. Nii ka Jõgeva maakonnas. Augustis aastal 2000 saadeti kirjad maakonna omavalitsustele, millega tutvustati töörühma ettepanekut ja küsiti volikogude seisukohti. Omavalitsuste ühinemiseks oli pakutud mitu varianti, kuid eelistatuim oli nendest nr 2 (joonis lisatud artiklile), kus Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee moodustasid keskused, kaasa oli haaratud veidi Viljandimaad ja Ida-Virumaad. Samuti arvestati, et Jõgeva maakonna teatud osad võivad jääda Tartu mõjusfääri.
Sellisel arengul on tänagi mitu head aspekti: säilivad maakondlikud koostöösuhted, mis ei välista maavalitsuse rolli muutumist; moodustuvad kompaktsed omavalitsused; vallal on keskus ja tagamaa; elanike jaoks on olemas vajalikud teenused; võim ei võõrandu rahvast, elanikele on tagatud optimaalne osalus- ja otsustusdemokraatia; rahvaarv võimaldab pidada ülal tasemel vallavalitsust; on võimalik vabalt ületada Euroopa Liidu projektide jaoks omaosaluse nõue, mis suureneb. Loetelu võib jätkata veel pikalt.
Liitumisläbirääkimiste alustamiseks võib teha palju ettepanekuid. Ilmselt on võimalik mõni neist ka reaalselt ellu viia. Usun, et omavalitsused tunnetavad, milline oleks optimaalne tee. Soovin selleks kõigile kaalutlemisoskust.
Selles protsessis osaleb ka elanikkond, kes on usaldanud otsustamise oma esindajatele volikogudes. Soovin, et inimestel oleks enam julgust kaasa rääkida ja juhtida otsustajate tähelepanu oma vajadustele. Sest valimised on ju ukse ees.
MARGUS KASK, Jõgeva linnavolikogu esimees
