|
|
Aprilli viimane päev jääb üksiti viimaseks tööpäevaks Jõgeval Roosi tänavas tegutsevale Jõgeva Maa-arhiivile. Selle neli töötajat on saanud koondamisteate. 6. aprillil alustati arhivaalide kolimist Rakverre Lääne-Viru Maa-arhiivi ning see töö on tänaseks enam-vähem tehtud. |
Jõgeva Maa-arhiiv, mis tänavu juunis oleks tähistanud oma 55. sünnipäeva, on olnud aastast 1999 Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Jõgeva Maa-arhiivi juhataja Viive Maasalu sõnul said tema ja ta kolleegid asutuse sulgemisest teada 2. märtsil.
„Seda, et meie arhiivi säilimist pikemas plaanis ette polnud nähtud, teadsime muidugi ka Rahvusarhiivi arengukava põhjal, ent arvasime, et vähemasti selle aasta lõpuni see asutus ikka toimib. Paraku arvasime valesti,” ütles Viive Maasalu.
Ka riigiarhivaar Priit Pirsko kinnitas, et algselt oli plaanis Jõgeva arhiiv sulgeda alles mõne aasta pärast – siis, kui Tartus valmib Ajalooarhiivi juurdeehitus. Riigieelarve järsud kärped, mille tagajärjel Rahvusarhiivi tänavune eelarve on möödunudaastasega võrreldes kahanenud 20 protsendi võrra ning koosseisukohtade arv vähenenud 287lt 230le, sundisid aga sulgemisotsuse vastu võtma tunduvalt varem. Samal põhjusel suleti näiteks hiljuti arhiiv Pärnus ja Harju Maa-arhiivi hoidla Märjamaal.
„Eesti neljaks regiooniks jagamise printsiipi, mille on omaks võtnud mõned ametkonnad, pole meie sulgemis- ja kolimisotsuseid tehes järginud, vaid oleme koondanud arhiivimaterjalid sinna, kus meil on kaasaegsed hoidlapinnad ning väljaspool Tallinna ja Tartut on need meil Valgas, Rakveres ja Kuressaares,” ütles Priit Pirsko.
Vaid viis aastat tagasi ehitatud Lääne-Viru Maa-arhiivi hoone on tõepoolest Eesti nüüdisaegseim ja ruumikitsikust seal vaatamata suure hulga säilitusüksuste lisandumisele ei teki.
Asjaajamine aeglasemaks
„No kliimaseadmeid nagu Rakveres meil tõepoolest polnud, aga muus mõttes olid ka meie ruumid igati sobivad,” ütles Viive Maasalu, kes on Jõgeva arhiivi juhtinud viimased kaheksa aastat. Tema sõnul on arhiivi poole pöördujaid mõistagi vähemaks jäänud kui omandireformi aegsetel „hulludel päevadel”, ent umbes neljasajale päringule aastas on Jõgeva arhivaaridel viimasel ajal siiski vastata tulnud. Ligemale nelikümmend protsenti neist on olnud seotud pensioni saamiseks vajaliku tööstaazhi tõestamisega. Alates möödunud nädalast pole aga pensionitaotlejail enam vajadust ise arhiivi poole pöörduda, sest vajaliku teatise nõutab nende eest arhiivilt välja elukohajärgne pensioniamet.
„See muudatus oli igati mõistlik, sest nii mõnigi kord tuli ette, et pensioniametist üle raudtee meie juurde kõndides unustas inimene juba ära, mis see täpselt oli, mille kohta ta meilt paberi pidi saama,” ütles Viive Maasalu.
Priit Pirsko sõnul ei pea tegelikult ükski inimene ühegi teatise pärast vahetult arhiivi pöörduma, sest arhiiv vastab ka posti, faksi, telefoni ja interneti teel tulnud päringutele.
„Mis puudutab aga sugupuu, kodukoha ajaloo või muude arhiiviallikatega seotud teemade uurijaid, siis neile vajalikud enamkasutatavad allikad on alates 2005. aastast internetis tasuta loetavad ja väljaprinditavad,” kinnitas Pirsko. „90 protsenti meie klientidest ongi praegu juba veebipõhised kasutajad. Valminud on ka meie virtuaalne uurimissaal, mille huviline leiab aadressilt www.ra.ee/vau/. Seega võin kinnitada, et Eesti Rahvusarhiivi veebipõhised arhiiviteenused on Euroopa parimate seas ja tänasel hetkel täiesti piisavad.”
Riigiarhivaari öeldut Jõgeva Maa-arhiivi juhataja ei vaidlustanud. Küll aga saab tema sõnul interneti kaudu arhiividokumente otsida siiski vaid see, kes suhteliselt täpselt teab, mida ta vajab. See uurija, kes alles „pimeduses kobab”, peab ikka kohapeale dokumentidega tutvuma minema. Mõnede Jõgeva Maa-arhiivi püsiklientide, näiteks notarite ja omavalitsuste elu läheb natuke raskemaks ka seetõttu, et vajaliku arhiiviteatise saamiseks kuluv aeg venib tunduvalt pikemaks.
„Meile võis hommikul helistada ja tihti juba samal õhtul vajaliku paberi järele tulla, aga Rakverega pole asju nii kiiresti võimalik ajada. Esialgu ka sellepärast, et sealsed arhivaarid meie fondides ei orienteeru. Näiteks kolhoose oli alguses ju tohutu hulk ning nime said nad mitte tegutsemispaiga, vaid kõikvõimalike toonaste kangelaste järgi. Meie oleme aastate jooksul selle segasevõitu süsteemi endale selgeks saanud, Rakvere töötajatel läheb sellega aga kindlasti aega,” ütles Viive Maasalu.
Abi maavalitsusest
Ka Jõgevamaa asutused, kellel tekib vajadus oma dokumente arhiivi anda, peavad need nüüd Rakverre viima. Et sealne arhiiv asub Näituse tänavas ehk kesklinnast mõnevõrra eemal, vajaksid Jõgevamaa inimesed ilmselt täpsemaid juhiseid, kuidas sinna linnaliinibussi või autoga sõita. Priit Pirsko sõnul on käimas Rahvusarhiivi kodulehe põhjalik uuendamine ja selliste juhiste lisamine ei peaks erilist vaeva nõudma. Jõgeva Maa-arhiivi senised kohustused Jõgevamaal tegutsevate riigi- ja omavalitsusasutuste arhiivindusalasel nõustamisel võtab üle Ajalooarhiivi asutuste osakond Tartus. Jõgevamaa asutusi informeeritakse muudatustest detailsemalt maikuu jooksul.
Nii Jõgeva Maa-arhiivi juhatajale kui ka arhivaarile pakuti Rahvusarhiivi süsteemis teist töökohta, ent kumbki ei pidanud otstarbekaks seda vastu võtta. Arhiivi spetsialist on pensionieas ja jääbki nüüd koduseks, koristaja oli ametis aga vaid poole kohaga.
Küsimusele, mis saab Jõgeva arhiivi hoonest, vastas Priit Pirsko, et vastavalt riigivara valitsemise uuendatavatele põhimõtetele antakse riigivõimu teostamiseks mittevajalik kinnisvara üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, kes leiab sellele uue funktsiooni või võõrandab.
Jõgeva maavanema Aivar Koka arvates poleks hoonet praegu müüa siiski mõistlik, sest ületuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti taasiseseisvumisest ja siis hakkavad paljud tollal loodud asutused-ettevõtted massiliselt dokumente arhiivi andma.
„Ma ei imestaks, kui Jõgeval siis arhiiv taasavataks,” ütles Aivar Kokk.
Kui siinse arhiivi sulgemine teatavaks sai, oli see tema jaoks väga halb uudis.
„Siinsel arhiivil olid väga head ruumid ja väga head töötajad,” ütles maavanem. „Aga eks kokku hoidma hakatakse ikka kõigepealt väiksemate maakondade arvelt. Ainus, mida veel teha saime, oli kokkuleppe sõlmimine, et Viive Maasalu ja Ajalooarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna tulevad tuleval nädalal maavalitsusse ning annavad kahele meie infotöötajale, samuti meie arhivaarile ja ühele maaosakonna töötajale põhjalikud juhised, kuidas aidata inimestel interneti kaudu arhiivimaterjale otsida ja arhiivipäringuid teha. Nii et kui arhiiviküsimustes nõu vajav inimene maavalitsusse tuleb, siis ta seda nõu ka saab. Niisamuti nagu euro- ja turismiinfotki ning abi haigekassaga suhtlemisel.”
iii
RIINA MÄGI
