?Oleme täna tõsise ja sümboolse teo juures. Aasta alguses rääkisime Palamusel peetud omavalitsusliidu koosolekul, et ainult ühiselt on võimalik Jõgevamaad arendada, ning aasta on näidanud, et ühiselt tegutsedes on tõepoolest väga palju ära tehtud,? ütles maavanem Aivar Kokk. Ta tõi näiteks äsja allkirjad saanud maakondliku internetiprojekti.
Üks meeskond
Lipuväljak näitab Koka sõnul seda, et kui 13 omavalitsust ja maavalitsus käivad ühte sammu, siis ei pea edaspidi ajalehest enam lugema, et Jõgevamaa on kõikides numbrites viimasel kohal, vaid seda, et siin elu kestab ja läheb edasi ning siin on hea elada.
Lisaks 10 valla ja kolme linna lipule lehvivad mastiderivis ka maakonna- ja riigilipp.
?Loodan, et igaüks, kes lipu heiskab, tunnetab, et see siin on üks meeskond, kus pole kohta teisele jala taha panemiseks, vaid oma kogemuste jagamiseks ning koos edasiminemiseks,? lausus maavanem eilsel lipuheiskamistseremoonial.
Ta lisas, et ühes paadis olijad võiksid ühistes ettevõtmistes unustada erakondlikud ja isiklikud vastuolud.
Samuti ei saa riik läbi ilma omavalitsuste toeta ja vastupidi, tuletas maavanem meelde riigi ja omavalitsuste seotust ning ühist eesmärki hoida oma riigi kodanikke ja teha nende elu paremaks.
Koostöö tähtsusest kõneles ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Toivo Tõnson. Ta avaldas heameelt, et maavanema mõte sümboolset tähendust kandva lipuväljaku rajamisest on täna tegelikkuseks saanud.
Lipuväljak tuletab meile meelde, et häid ideid on võimalik koos realiseerida, märkis Tõnson.
Lipuväljak pole veel päris valmis
Firmas Tavatex valmistatud 165×105 cm mõõdus lipud (kolme omavalitsuse lipu mõõtmed on 105×105 cm) jõudsid Tallinnast Jõgevale eile hommikpoolikul napilt enne lühikese tseremoonia algust.
Iga Jõgevamaa omavalitsus toetab lipuväljaku projekti 10 000 krooniga. Kevadel ootavad väljakut ka haljastustööd.
Esialgu jäävad alles ka varasemad lipuvardad, kus praegu lippe ei lehvi, ütles maavalitsuse pressiesindaja Taavi Linnamäe. ?Need on näiteks maavalitsuse väliskülaliste riigilippude ja Euroopa Liidu lipu jaoks,? selgitas ta.
Maakonna omavalitsuste lipuväljak on mõtteline jätk mullusele president Arnold Rüütli poolt väljakuulutatud lipuaastale. Siis oli üritustel tähelepanu keskmes sini-must-valge riigilipp. Ent paikkondade identiteeti peaksid kandma ka kohalike omavalitsuste lipud ja vapid.
Pärast lippude heiskamist kogunesid vallavanemad-linnapead ja volikogude esimehed maavalitsuse saali, et arutada Kalevipoja tegude maa järgmisi ühistegusid.
Jõgeva kesklinna ehtiv lipuväljak on sellisena Eestis ainulaadne ühe maakonna ühtsust ja koostöö olulisust rõhutav sümbol.
ANDRES LOORAND
