Jõgeva linnaraamatukogu tähistas nädal tagasi oma 105. sünnipäeva. Sajandast sünnipäevast möödunud viie aasta jooksul on vähemalt üks asi samaks jäänud: raamatukogu elab endiselt uue maja ootuses, ainult et selle saamine on tunduvalt reaalsemaks muutunud.
Jõgeva linnaraamatukogul on vanust viie aasta võrra rohkem kui Eesti Vabariigil. Raamatukogu sünnikuupäevaks loetakse 1913. aasta 14. märtsi, mil Liivimaa kuberner kinnitas Jõgeva rahvaraamatukogu seltsi põhikirja. Raamatukogu direktor Meeri Remmelg märkis, et toonased raamatukogud tekkisid rahva algatusel ning rahva janust hariduse ja kultuuri järele.
Raamatukogu varasemal ajalool direktor pikalt ei peatunud, sest sellega on kõigil huvilistel võimalik tutvuda viis aastat tagasi ilmunud raamatu “Jõgeva raamatukogu lugu” (autorid Ülo Pärn ja Ene Sööt) vahendusel. Tänavuseks tähtpäevaks koostati näitus “Meie Jõgeva”, mis kajastab kolme raamatukogutöötajate poolt möödunud aastal korraldatud kultuuriloolist ringkäiku, mille käigus heideti pilk kultuuri- ja haridusloos olulist tähendust omanud hoonetele Jõgeva linnas, sealhulgas raamatukogu eelmistele kodudele. Ringkäigud võeti ette ajendatuna raamatukogu 105, Eesti Vabariigi 100 ja Jõgeva linna 80 aasta juubeli lähenemisest.
Ikka ootel
Oma teadmisi jagasid neil ringkäikudel Eino Veskis, Vaike Pärn, Maimu Valdmann, Anne Mihkeles, Mare Suviste, Sirje Narits, Heli Torm ja Monika Urb, näituse panid kokku Piret Kiisler, Meeri Remmelg, Ene Seppa ja Tea Lall. Raamatukogu sünnipäeva tähistamine oligi üksiti ajaloonäituse avamispidu. Huvitav on märkida, et üks näitusefotol veel eksisteeriv hoone on nüüdseks juba linnapildist kadunud: Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone on põhiosas lammutatud ja selle asemele on kerkimas uus. Samasse kompleksi saab uued ruumid linnaraamatukogu.
Oma praeguses hoones, mis ehitati kunagi lasteaiaks, on raamatukogu tegutsenud 1996. aasta märtsist, seega 22 aastat. Maja mõlema korruse jaoks valmis 2006. aastal rekonstrueerimise sisekujundusprojekt. 2008. aastal loodeti alustada ehitustegevust, ent paraku see projekt ei teostunud. 2013. aastal, kui raamatukogu 100. sünnipäeva tähistas, avaldas toonane direktor Sirje Narits lootust, et järgmist ümmargust tähtpäeva peetakse uues majas.
“Siin me nüüd oleme, jälle uute lootustega,” nentis Meeri Remmelg.
Roll on teisenemas
Raamatukogutööl tema sõnul lõppu ei paista, küll aga on see teisenemas vastavalt lugejate vajadustele. Raamatukogudesse pakutakse näiteks juurde uusi teenindusliike, nagu lastehoid, pesu pesemine, õmblusteenused, mingite esemete (pillid, pallid, suusad) laenutus jne.
“Kas raamatukogu ja selle hoidjad peaksid olema selliste teenuste pakkujad või tegijad?” esitas direktor retoorilise küsimuse. Kindlalt oli ta aga selle poolt, et raamatukogus pakutaks tulevikus innovaatilisi teenuseid, näiteks 3D printeri kasutamise võimalus. See vajab aga lisaressurssi.
“Raamatukogutöötaja roll, mis on püsinud aastakümneid üsna kindlates raamides, eeldab tänapäeval üha enam uuendustega kaasaminemist. Seda enam vajavad raamatukogud ja nende töötajad tänapäeval kinnitust, et rahvaraamatukogud peavad eelkõige säilitama oma haridusliku ja kultuurilise funktsiooni. Et alles jääb see paik, kus kohtuvad kirjanduse looja ja lugeja ning kus tehakse tööd selle nimel, et laste ja noorte lugemishuvi püsiks,” ütles Meeri Remmelg.
Nende rivi, kes raamatukogu sünnipäeva puhul õnnitleda soovisid, oli pikk, sest raamatukogul on väga palju sõpru. Nii mõnigi neist ütles, et tunneb end raamatukogus nagu oma kodus. Sünnipäev jätkus traditsioonilise loomingulise päevaga, mille külaliseks oli kirjanik Valdur Mikita. Tema filosoofilise kallakuga mõtisklustele pakkusid vaheldust Merike Kati ja Angela Rehi esitatud laulud. Et Mikita on praegu n-ö kuum nimi, sellest andis tunnistust rahvast pungil täis saal: kõigi soovijate istuma mahutamiseks tassiti kokku terves majas leiduvad toolid.
Ajalooline fotonäitus “Meie Jõgeva” jääb linnaraamatukogus avatuks 25. aprillini.
RIINA MÄGI
