|
|
Neljapäevasel Jõgeva linnavolikogu istungi valiti Jõgeva linnapeaks keskerakondlane Aare Olgo, kes töötas eelmises linnavalitsuses abilinnapeana. Uute abilinnapeadena asuvad tööle Ants Prii ja Raivo Meitus. Kahe abilinnapea ametikoha loomise vastu hääletasid istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad. |
Ettepaneku valida Aare Olgo Jõgeva linnapeaks tegi Peep Põdder Keskerakonna fraktsioonist. Salajasel hääletamisel sai Olgo üheksateistkümnelt volikogu liikmelt seitseteist toetavat häält. “Rõõm tõdeda, et lisaks ootuspärasele poolehoiule Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonist, on mul poolehoidjaid ka opositsioonis nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajate hulgas. Nii on põhjust loota mitmekülgsele koostööle, kus esiplaanil linna, mitte erakondlikud huvid. Laiaulatuslikum toetus on ehk tingitud sellestki, et abilinnapeana ja linnavolikogu liikmena olen püüdnud keskenduda teemadele, mis on tõenäoliselt olulised kõigile linnaelanike,” ütles Olgo.
Esmatähis põhikooli renoveerimine
Tutvustades oma eelistusi Jõgeva linna arengus, pidas Aare Olgo esmatähtsaks Jõgeva põhikooli renoveerimist. “Põhikooli peab saama vähemalt samasuguse nüüdisaegse väljanägemise ja õpikeskkonna, nagu on Jõgevamaa gümnaasiumil. Oleme kooli uuendamisplaanidest rääkinud ka põhikooli direktori Taisto Liivandiga, kes on kogenud asjatundja haridusküsimustes,” lausus ta.
Olgo hinnangul võiksid Jõgeva linn ja Jõgeva vald moodustada tulevikus ühtse omavalitsuse. “Mõistagi peavad ühinemisele eelnema põhjalikud analüüsid ja kalkulatsioonid. Esmatähtis on mõlema volikogu seisukoht,” lisas vastne linnapea, kes on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikainsenerina, olnud ettevõtja ning sai esmakordselt abilinnapeaks 2002. aastal.
Diskussioon abilinnapeade teemal
Abilinnapeana asuvad uues linnavalitsuses tööle majandusteemadega tegelev keskerakondlane Ants Prii ja reformierakondlane Raivo Meitus, kelle vastutusaladeks jäävad sotsiaalelu, haridus, kultuur ja sporditöö. Kahe abilinnapea ametikoha vajalikkuse ja majandusliku mõttekuse üle toimus aga volikogus põhjalik diskussioon.
Linnaelanike postkastidesse oli pandud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna embleemiga üleskutse “Jõgevale ei ole vaja teist abilinnapead”, kus oli kirjas, et abilinnapea koht läheb maksumaksjale linnaeelarvest maksma üle 30 000 euro. Sotsiaaldemokraadid kutsusid lendlehes linnakodanikke volikogu istungil osalema ja näitama üles oma meelsust kahe abilinnapea töölevõtmise vastu. Üleskutsele olid reageerinud kaks inimest — noormees ja neiu, kes istungil toimunud arutelu kuulasid.
“Abilinnapeade arv on Jõgeval olnud erinev. Aastail 1996-1999 oli neid ametis kaks ja seejärel üks. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni ajal 2005-2009 kuulus linnavalitsusse taas kaks abilinnapead. See oli ehitus- ja korrastustööde poolest üks intensiivsemaid perioode Jõgeval, valmisid kesklinna haljasala koos purskkaevuga, bussijaam ja mitmed teisedki rajatised,” selgitas Aare Olgo.
“Isamaa ja Res Publica Liit teatas 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks koostatud programmis eesmärgist kaotada ära üks abilinnapea ametikohtadest. Lubadus ka täideti. Miks polnud aga kahe abilinnapea koha taastamisest juttu Keskerakonna ja Reformierakonna tänavustes valimisprogrammides?” küsis IRLi fraktsiooni esindaja Priit Põdra.
“Valimisprogrammid kajastavad ennekõike poliitilisi eesmärke. Abilinnapead on aga eelkõige linnaametnikud, kes peavad asjatundlike spetsialistidena tegema oma igapäevatööd, lähtudes kogu linna huvidest ja vajadustest,” ütles keskerakondlane Peep Põdder.
Taisto Liivandi tundis muret, mis saab Jõgeva põhikoolis tegutsevast maleringist ja teistestki ringidest, mida abilinnapeana tööle asunud Ants Prii on tulemuslikult juhendanud. “Kavatsen Jõgeva maleelu edendamisele jätkuvalt kaasa aidata ja kaasata selleks teisigi maleentusiaste,” lubas Prii ja meenutas, et üheksakümnendatel aastatel korraldas ta ettevõtmise, kus õhtuti kogunesid malehuvilised Jõgeva linnavolikogu saali.
Viieliikmelisse Jõgeva linnavalitsusse kuuluvad lisaks linnapea Olgole ja abilinnapeadele Priile ja Meitusele Peep Põdder Keskerakonna ja Kalle Pint Reformierakonna esindajana.
Peep Põdder hakkab linnavalitsuse liikmena kureerima eelkõige Jõgeva maine kujundamist. Temalt küsiti arvamust külmalinna imidži sobivuse kohta Jõgevale. “Külmalinna ja Eestimaa jõuluvana kodu mainel pole midagi viga ja seda tuleb edasi arendada. Mõnigi asi on jäetud aga kahesilma vahele. Miks toimub näiteks jõuluvanade kongress Paides, aga mitte Jõgeval?” küsis ta. Peep Põdderi sõnul kavatseb uus koalitsioon korralda Jõgeval ühe täiesti uudse, igavesti vahva ja kaasakiskuva üldrahvaliku sündmuse.
Esimene kompromiss opositsiooniga
Jõgeva linnavolikogu istungil jõudsid koalitsioon ja opositsioon ka esimese kompromissini. Algselt plaaniti võimaldada linnapeale mobiiltelefoni piiramatu kasutamine ja abilinnapeadele määrata limiidiks 60 eurot kuus.
Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekul määrati aga linnapeale kõnelimiidiks 60 ja abilinnapeadele 30 eurot.
JAAN LUKAS
