Erihoolekandeteenuste ümberkorraldamise käigus soovib AS Hoolekandeteenused rajada Jõgeva linna Kuuse tänavale eluhooned, kus osutatakse erihoolekandeteenuseid kolmekümnele psüühilise erivajadusega täiskasvanule.
Jõgeva linnavolikogu tahab enne detailplaneeringu algatamist kuulata ära piirkonna elanike arvamuse, avalik arutelu algab esmaspäeval, 8. juunil kell 17 linnavalitsuse saalis.
AS Hoolekandeteenused esitas Jõgeva linnavalitsusele taotluse algatada Jõgeva linnas aadressidel Kuuse tänav 2, 4, 6 ja 8 asuvate kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise eesmärgiks on kinnistutele eluhoone ehitamine erihoolekandeteenuseid vajavatele täiskasvanutele. Rajatava eluhoone kasutamise otstarbeks on kavandatud erihooldekodu, milles osutatakse erihoolekandeteenuseid psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele. Olemasolevatest kinnistutest moodustatavale krundile planeeritakse rajada üks-kaks põhihoonet ning sama palju abihooneid.
Kõik komisjonid lükkasid ettepaneku tagasi
Linnavalitsuse koostatud vastavasisulise otsuse eelnõu sai aga linnavolikogu komisjonidelt hävitava hinnangu, kõik komisjonid lükkasid tagasi ettepaneku otsus volikogu maikuisel istungil vastu võtta. Selle asemel tehti ettepanek teavitada piirkonna elanikke plaanitavast detailplaneeringust ning korraldada sellekohane avalik arutelu. Esitatud informatsioon hinnati ebapiisavaks, volikogu istungil sooviti ära kuulata taotluse esitaja selgitused. Komisjonide istungitel arutati, kas selline asutus oma asukohaga linnas ja konkreetses asukohas on linnale sotsiaalses mõttes sobilik ning ka seda, millised oleksid õiguslikud võimalused detailplaneeringu algatamisest loobuda või menetlust edasi lükata.
Linnavolikogu istungil kuulatigi ära linnavalitsuse töötajate ning Hoolekandeteenuste teenuste direktori Liina Lanno ettekanded ja seisukohad. Kõigi volikogu liikmete poolthäältega võeti esitatud informatsioon teadmiseks ning otsustati korraldada vastavasisuline avalik arutelu juba enne volikogu järgmist, 18. juunil toimuvat istungit.
Erihooldekeskus keset ühepereelamuid
Linnavolikogu istungil selgitas abilinnapea Ants Prii, et teisel pool raudteed, sotsiaalkeskuse Elukaar kõrval asuvad kinnistud kuuluvad riigile. “Sinna soovitakse rajada ühepereelamud, kuhu paigutataks 30 hooldatavat, tööd saaks üheksa inimest,” ütles abilinnapea. “Sellele alale on juba kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt on maa-ala ette nähtud väikeelamumaaks. Nüüd muutuks nende nelja kinnistu otstarve aga sotsiaalmaaks. Hästi palju küsimusi ongi tekitanud see, kas see on üldplaneeringu teemaplaneeringut oluliselt muutev planeering. Kui selle piirkonna detailplaneeringut omal ajal kehtestati, siis ütles avalikustamise koosolekul oma sõna sekka 39 Jõgeva linna kodanikku ja nemad teadsid, et sinna tulevad elamud. Antud juhul otstarve muutub ning see võib mõjutada inimeste elukeskkonda, nende kinnistute hinda.”
Liina Lanno sõnul soovib Hoolekandeteenused likvideerida üle Eesti asuvad mammuthooldekodud, kus ühes hoones pakutakse erihoolekandeteenuseid sadadele inimestele. Teiste hulgas on mõne aasta pärast sulgemisele määratud Põltsamaa vallas asuv Võisiku Kodu, kus on hooldusel 433 inimest.
“Jõgeva maakonnas on erihooldeteenusel praegu kokku 502 klienti,” lausus Lanno. “Kui vaatasime, palju võiks Jõgeva maakonnas puuetega inimeste üldarvu arvestades meie teenuseid kokku olla, siis saime tänasest ligi viis korda väiksema numbri. Leidsime, et need 110 kuni 120 kohta võiksid paikneda Jõgeva linnas ja vallas ning Põltsamaa linnas ja vallas. Praegune Vägeva Kodu jääks alles, kuid muutuks selle otstarve.”
“Probleem ongi selles, et väga palju erihooldekodudes olevaid inimesi on praegu ühiselamu tüüpi majades, kus nad elavad täiesti ebaväärikat elu,” ütles Liina Lanno. “Inimesed, kes varem on elanud oma pere keskel, on sunnitud sööma koos paljude teistega pika laua taga, koos telerit vaatama jne. Inimeste privaatsus on null. Mitte keegi meist ei tahaks, et me satume sellisesse olukorda, kus kõik asjad hommikust õhtuni on ette planeeritud. See ongi põhjuseks, miks tuleb sellist ebainimlikku ja mittekaasaegset teenust pakkuvad asutused sulgeda. Võisiku Kodu tähistab tänavu suvel oma üheksakümnendat hooldusaastat, oma praegusel kujul on see olemas olnud vähemalt 60 aastat. Kui me näeme, et meie kaaskodanikke ei kohelda lugupidavalt, tuleb midagi teha ning meie asutus ongi selle ette võtnud.”
Võimalus kasutada ehitamiseks euroraha
Esimeses etapis kaotati vanades mõisahoonetes asunud erihooldekodud, mida ei olnud võimalik nüüdisaegseiks renoveerida. “Suleti viis mõisat ning 577 kliendile rajati üheteistkümnes kohas peremajad,” lausus Lanno. “Osad neist asuvad ka linnades, näiteks Vändras, Tapal ja Kehras on vahetult linnakeskkonnaga seotud kodud, Viljandis asub kaks peremaja aga täiesti keset elamurajooni.”
Praegu on Hoolekandeteenustel taas võimalik oma teenuste reorganiseerimiseks regionaalarengu fondist raha taotleda. “Selle toetusprogrammi abil tuleb reorganiseerida 1400 teenuskohta,” lausus Liina Lanno. “Kui eelmises etapis olid hästi olulised perekülad, siis nüüd, kui rajatakse kogukonnas elamise ning ööpäevaringse teenuse üksusi, ei ole see enam ette kirjutatud ning kasutada võib kortereid, eramaju ja ridaelamuid ning seda teed me ka läheme.”
Kui ööpäevaringse teenuse puhul on töötaja klientide juures kogu ööpäeva jooksul, siis kogukonnateenuse puhul on ette nähtud kaheksatunnine tööpäev. “See on inimestele, kes tulevad ise toime hommikuse ärkamise ja söögitegemisega ning on võimelised ka ise näiteks tööle minema, aga vajaksid siiski juhendamist mitmetes eluvaldkondades.”
Erihoolekandeteenusele suunatakse Liina Lanno sõnul inimesed, kellel on raske ja pikaajaline psüühikahäire. “Eestis on diagnoositud vähemalt 30 000 psüühilise erivajadusega inimest, neist vajaksid erihooldeteenust umbes 7000. Hoolekandeteenuste 24 üksuses on hetkel 2000 klienti, neist vaimse alaarenguga on umbes pooled klientidest. Skisofreeniat põeb umbes 30 protsenti, orgaanilise ajukahjustusega on umbes 10 protsenti klientidest. Erihooldeteenusele ei võeta vanemaealisi dementseid inimesi, samuti ei pääse sinna alkoholismi diagnoosiga. Ka füsioloogiliste ehk söömis-, magamis- ja seksuaalhäiretega inimestele me teenuseid ei paku.”
Kaugemal asuvad kinnistud ei sobi
Mõni Jõgeva kesklinnast kaugemal asuv kinnistu Hoolekandeteenustele ei sobiks. “Meile meeldib, kui meie inimesed on elu keskel,” ütles Liina Lanno. “Kõige mõistlikum oleks, kui inimesed saaksid ise liikuda, mitte ei vajaks transporti arsti juures või kinos, teatris ja spordivõistlustel käimiseks. Jõgeva linna valisimegi sellepärast, et siin on olemas kogu vajalik infrastruktuur – kõik asjad, mis on meie klientidele olulised, näiteks sport, kultuur, pangandus, perearstid. Neist nõuetest lähtudes olemegi kontakteerunud ka kõigi teiste suurte ja oluliste omavalitsustega.”
Liina Lanno sõnul ei ole Jõgevale plaanitud kohtade arv kivisse raiutud. “Oleme ise mõelnud ka kahekümnest kohast, rahvaarvu arvestades võiks siin aga olla ka kuni nelikümmend hooldatavat,” ütles ta. “Oleme pöördunud paljude omavalitsuste poole küsimusega, kas nad on valmis meie tulekuks. Kui te ütlete, et me ei ole teretulnud, siis meie ennast peale ei pressi.”
MATI ALEV
