Jõgeva linnas ja vallas hakatakse läbi viima neid piirkondi hõlmavat põhjalikku uuringut, milles analüüsitakse, mida tooks endaga kaasa nende omavalitsuste ühinemine. Uuringut rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatavast regionaalarengu toetusskeemist.
Uuringu korraldamise idee algataja, Jõgeva linnaarenduse peaspetsialist Erki Teder märkis,
et uuringus ei analüüsita ainult ühinemisega kaasnevaid tagajärgi, vaid ka teisi võimalikke halduskoostöö vorme. “Mõte sellesisulise uuringu koostamiseks tekkis mul 2008. aasta kevadel. Tegin vastava ettepaneku Jõgeva linna ja valla juhtidele, kellele idee meeldis. Toetuse taotlemisest on informeeritud on ka mõlemaid volikogusid. Kokku konkureerisid toetusele selles taotlusvoorus 70 projekti, rahastati vaid 20 ja meie olime nende õnnelike seas, kes toetust said. Eraldati 203 080 krooni, millele Jõgeva linn ja vald lisavad kumbki omalt poolt ligi 20 000 krooni,” rääkis Teder.
Eelhoiakud ja võimalik mõju
Jõgeva linnavalitsuse arenduse peaspetsialist tõi veel näiteid küsimuste kohta, millele on plaanis uuringu käigus vastused saada. “Tahame teada saada kohalikke elanike, ametnike ja poliitikute eelhoiakuid võimaliku ühinemise suhtes, analüüsida ühinemisega kaasnevaid muudatusi maa-ala, asustuse paiknemise ja rahvastiku osas, mõlema omavalitsuse tulubaasi, makse, võlakoormust, pikaajalisi kohustusi ja ühinemise mõju tulubaasile; ühinenud omavalitsuste finantsvõimekust, omavalistuste kulutusi valdkodade lõikes ja võimaliku ühinemise mõju kulutuste jaotumisel eri valdkondade ja piirkondade vahel. Eraldi vaadatakse mõlema omavalitsuse palgal olevate töötajate (õpetajad, hooldajad, jne) palgaastmeid ja arvutatakse välja palgatasemete ühtlustamisega kaasnev lisakulu. Uuringus võrreldakse ka omavalitsustele kuuluva infrastruktuuri tehnilist seisukorda ja investeeringuvajadusi eri valdkondade lõikes. Kavas on hinnata volikogu liikmete arvu ja erakondade jõuvahekordade muutumist omavalitsuste ühinemise korral. Samuti tulevad analüüsimisele muud halduskoostöövormid, näiteks ühisametnike töölevõtmine, ühisasutuste loomine,” rääkis Teder.
Tema hinnangul on Eesti omavalitsused praegu liiga väikesed. “Ma usun, et kui meil saavad olema konkreetsed vastused Jõgeva linna ja rõngasvalla ühinemisega kaasnevate mõjude hindamiseks, siis on selle teadmise baasilt kergem otsustada võimaliku ühinemise või muu halduskoostöö vormi kasuks. Mulle näib, et uuringu läbiviimiseks on praegu küllalt laiapõhjaline poliitiline toetus. Iseküsimus on muidugi see, milliseks kujunevad uuringu põhijäreldused ja poliitiline hoiak pärast selle valmimist. Ei saa unustada, et vahepeal toimuvad ka kohalike volikogude valimised,” lisas ta.
Uuring valmib tuleva aasta mais
Kogemustega firma alustab uuringu koostamisega oktoobris ja töö peab valmis saama järgmise aasta mais.
“Töö valmides viime läbi seminari, kus uuringu autorid ja omavalitsuste juhid tutvustavad kõigile asjahuvilistele valminud uuringut. Proovime kaasata avalikkust ka uuringu koostamise protsessi. Kevadel on plaanis läbi viia telefoniküsitlus elanike arvamuse väljaselgitamiseks,” lisas Teder.
Jõgeva vallavanem Saima Kalev nimetas kahte omavalitsust puudutavat uuringut väga vajalikuks.
“Uuringust saavad vastused nii need, kes Jõgeva linna ja valla ühinemist pooldavad, kui need, kes sellesse pessimistlikult suhtuvad. Uuringust koorub põhjalik ja objektiivne info, mille põhjal saab kunagi teha otsuse,” kinnitas ta.
“Perspektiivis peaksid omavalitsused ühinema, kuidas need ühinemised aga toimuvad, see on aja küsimus. Usun, et protsess hakkab toimuma ka Jõgevamaal. Väikestel omavalitsustel on väga raske täita riigi poolt delegeeritud kohustusi ja neil pole küllaldaselt vahendeid ka silmapaistvalt võimekate spetsialistide palkamiseks, sest selline kaader nõuab ka head töötasu,” tõdes Jõgeva eksmaavanem Aivar Kokk.
iii
JAAN LUKAS
