Neljapäeva õhtul Jõgeva kultuurikeskuses peetud õpetajate päeva tänuõhtul tunnustati Jõgeva linna silmapaistvaid õpetajaid. Sel aastal pärjati aasta õpetaja tiitliga Ülle Saare, kes on töötanud lasteaiaõpetajana 35 aastat, sellest 27 aastat Jõgeva lasteaias Karikakar.
Saare oli just tunnustamisest kuulnud ja kinnitas, et tal on uhke tunne. See oli tema esimene emotsioon. Lasteaiaõpetaja tunnistas, et töö on küll raske, ent lõbus ja mitte kunagi ei hakka igav. Ülle sõnul tunneb ta, et tiitel on auga välja teenitud. “Kevade pärast. Kolleeg murdis aprilli algul jalaluu. Oli kõige kiirem aeg – ees ootas koolieelikute lõpetamine. Olin üksi pool aastat tööl,” selgitas Ülle ja lisas, et tööd on ikka tehtud. Ta nentis, et tormilise kevade lõpus jäid nii lapsevanemad kui ta ise lasteaia lõpupeoga rahule. “Järgmisel päeval algas puhkus, lugesin juba tunde,” pajatas õpetaja.
Pärast kooli… lasteaeda
Praegu on kevadised lõpetajad alustanud kooliteed ja Ülle on enda hoole alla võtnud uued mudilased. Pisikesed rääkisid, et neil on õpetajaga lõbus. Kõige toredam on, et õpetaja on kogu aeg koos nendega ning aitab kui vaja. Kevadised koolieelikud, kes sügisel 1. klassi läksid, käivad ikka pärast kooli lasteaiast läbi. Nende kinnitusel on Ülle hea õpetaja. Ta on sõbralik ja oskab hästi õpetada. Kuulab, kui on mure ning oskab lohutada. Ka lasteaia Karikakar töökaaslased kinnitasid, et Ülle on suurepärane pedagoog ja kolleeg.
Kui Ülle Jõgeva keskkooli lõpetas, oli tal unistus õppida eesti filoloogiat, kuid toona ei õnnestunud kohe sisse saada. “Istusin ema juures, kui raadiost kõlas Rakvere pedagoogilise kooli kuulutus. Kohe järgmisel päeval viisin paberid sisse ja siin ma nüüd olen,” selgitas Ülle oma äkilist lasteaia õpetaja ametisse jõudmist. Raamatud ja lugemine on siiski jäänud Ülle hobiks. “Nüüd saan lastele muinasjutte lugeda,” sõnas ta. Õpetajana armastab ta oma tööd, see on õige elukutse. Muidu oleks ta ammu uue eriala valinud.
Koostegemine
Neljapäeva hommikul, just enne tänuõhtut, oli Ülle tööl. Kolmteist pisikest last sibasid ringi, neil oli parasjagu mängutund. Õpetaja märkis, et muidu on Sajajalgsete rühmas 19 last, kuid osa lapsi oli puudu. Õpetaja libistas silmad valvsalt üle laste. Ta ei istu kunagi laua taha käsutama – nii ei õpi midagi! Ülle tegutseb koos lastega. Ta lihtsalt oskab neile põnevaid tegevusi välja mõelda. Seega pole imestada, et Ülle töökaaslased märkavad, kuidas tema juhendamisel uurivad ka kõige suuremad mürakarud hoolega teadusnurgas raamatuid, gloobust või mikroskoobiga silmale nähtamatut maailma. Õmblusmasingi on lastele tuttavaks saanud. Niivõis varasemalt koolieelikute rühmas vilgast toimetamist näha kogu päeva. “Õpetada tuleb ikka heaga. Ent reeglid ja piirid peavad paigas olema,” rääkis õpetaja ning kinnitas, et omavaheline rääkimine on kõige tõhusam. Kahe vene keelt kõneleva lapsega räägivad Ülle ja õpetaja abi Kersti alguses eesti, siis vene ja uuesti eesti keeles.
Tarkus purgist
Koos kolleegidega rakendab Ülle eesti vanasõnadel põhinevat Tarkuse Hoidiste väärtuskasvatuse metoodikat. Õpetaja hinnangul on sel aastal lapsed vanasõnade jaoks liiga väiksed, kui uuel aastal võetakse purgi kaas lahti ning iga nädal pudeneb sealt välja üks vanasõna. Terve nädala jagu saavad lapsed vanasõnaga lahendada ülesandeid, mängida, pilte joonistada ja vanarahva tarkuse teiste tegevustega seostada.
Näiteks koolieelikutele suutis õpetaja vanasõnad pea igapäevasteks väljenditeks muuta. Oma töös on Ülle järjekindel, abivalmis, hea huumorimeelega, entusiastlik ja loov. Õpetaja armastab raamatuid ja näitleb suurima mõnuga. Lapsedki on näitemängu kaasatud. Ülle sõnul on neil kevaditi näitemängupäevad. Ning käpik- ja sõrmenukud muudavad päeva alati rõõmsamaks ning õppimise toredamaks. Ülle kiidab Karikakra kolleege – oleme hea tiim, tugev meeskond on põhiline. Õpetaja kasutab võimalusi uute ideede ammutamiseks koolitustel või otsib ise arvutist midagi põnevat. Nii käis Ülle vanas eas – nagu ta ise ütleb – ülikoolis ja lõpetas kümmekond aastat tagasi Rakvere kolledži. Et oleks ikka kõrgharidusega õpetaja.
Ülle kinnitas, et rõõm lastest ning vanemate tänu innustavad teda edasi töötama. Ülle sõnul kipub ta pärast töödki pedagoogitsema. Õpetaja jääb alati õpetajaks. “Mul on neli lapselast. Ma ei lase isegi magama, kui mänguasjad on sassis,” muigas ta.
Käpikud ja kummikud
Mängutund sai läbi ja mudilased läksid Üllega õue, kuid enne tuli end riidesse panna. Algas sipelgapesa meenutav sigin-sagin. Iga laps leidis oma kapi. Õpetaja lasi neil võimalikult palju ise teha ja suunas käe ja jala õigesse varrukasse siis, kui vaja. Väike Loreen näitas oma lillede ja liblikatega salli. Lisandra jõudis riietumise sekka näidata oma plastiliinist lille ning tutvustas lahkelt teisigi sügisesi kunstitöid. Caspar tunnistas, et tema ei oska veel ise jope lukku kinni panna. Siis uuris poiss edasi, kuidas müts pähe käib ja kas Miki on ikka õiget pidi. Annabel, Lisandra ja Caspar said kiiresti riiedesse. Nüüd oli hea aeg näidata oma tuduloomi. Lisandral on Miki, Annabellil mõmmi ja Casparil kutsu. “Tublid olete, saite peaaegu ise valmis,” hüüdis õpetaja rõõmsalt, kui nägi juba riides mudilasi. Caspar lükkas näpu ette ja selgitas, et tal oli seal hiljuti vill, aga nüüd hakkab juba paranema. Siis kaevas taskust hügieenilise huulepulga ning selgitas, et tal on selline kasulik asi, mis tuleb enne õue mineku peale määrida.
Kakskümmend minutit, paarikümmend sõrmikut-käpikut, mütsi, lukku, kummikuid ja läbirääkimisi hiljem olid lapsed valmis õue minema. Õpetaja Ülle luges kõik üle ning tõmbas koos õpetaja abi Kerstiga pisikestele kapuutsid pähe. “Mina, mina, mina ja mina ka,” kõlasid hääled – kõik tahtsid koos õpetajaga pärnapuu lehti korjata. “Meil on oma pärn, keda me igal hommikul kallistame,” rääkis õpetaja. Pealegi on lasteaias just looduse ja puude kuu. Pärast lõunat andis Ülle oma vahetuse kolleegile üle. Arutas temaga veel tööasju ning siis oli ta juba päris väsinud, kuid rõõmus, et saab homme jälle tööle tulla ja koos lastega midagi kihvti luua.
Jõgeva linna aasta õpetaja nominendid
Jõgeva põhikooli eripedagoog Margit Maanre
Jõgeva muusikakooli kitarriõpetaja Aivar Mihkelson
Jõgevamaa gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Jaama
Jõgeva linnavalitsus tunnustas tänukirjaga:
Hillar Sibul – tennisekultuuri tutvustamise eest õpilastele
Evelin Siirak – hingega tehtud matemaatika ja õpiabi õpetaja töö eest Jõgeva põhikoolis
Kertu Säinas – väga hea töö eest sotsiaalpedagoogina Jõgeva põhikoolis
Jõgeva linnavalitsus tunnustas aukirjaga:
Silja Kiidjärv – väga hea inglise keele õpetaja, klassijuhataja ja kooli arendusgrupi liikme töö eest Jõgeva põhikoolis
Piret Lääne – väga hea klassiõpetaja ja klassijuhataja töö eest Jõgeva põhikoolis
Angela Mägi – väga hea inglise ja vene keele õpetaja ning klassijuhataja töö eest Jõgeva põhikoolis
Heli Kalm – 30aastase väga hea töö eest õpetajana Jõgeva lasteaias Rohutirts
Aime Ploom – 30aastase väga hea töö eest õpetajana Jõgeva lasteaias Rohutirts
MARGE TASUR
