Neljapäeva õhtul kultuurikeskuses peetud õpetajate päeva tänuõhtul tunnustasid Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo silmapaistvaid haridustöötajaid ning kuulutasid välja linna aasta õpetaja. Sel aastal osutus valituks Jõgevamaa gümnaasiumi füüsikaõpetaja Vello Mägi.
Vello Mägi enesearenduslik ning kaasahaarav tegevus on pälvinud nii õpilaste, kolleegide kui lapsevanemate lugupidamise. Jõgevamaa gümnaasiumi õppejuhi Anti Alasi sõnul sündis otsus esitada Vello Mägi Jõgeva linna aasta õpetajaks üksmeelselt ja kolleegid lausa aplodeerisid selle peale. “Vello Mägi on viimase paari aasta jooksul enim arenenud Jõgevamaa gümnaasiumi õpetaja. Tema töö ja isiklik eeskuju on innustanud lapsi saavutama parimaid võimetekohaseid tulemusi,” märkis Alasi.
“Teadsin, et mind konkursile esitati, kuid valituks saamist ei osanud oodata. Nii palju väärikaid kandidaate oli ja igaüks võinuks olla aasta õpetaja,” lausus õpetaja Mägi.
Kannapööre füüsika õpetamises
Üle-eelmise õppeaasta alguses saadi gümnaasiumis tagasisidet, et ühe raskema õppeainena on füüsika mitmetele õpilastele arusaamatu ega ole võimetekohane. Samuti ei olnud esimeste arvestuste hinded kõige paremad. “Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Puudulikke hindeid füüsikas peaaegu ei ole ning kurtmist aine raskuse üle samuti mitte,” tõdes õppejuht. Õpetaja Mägi kommenteeris naerdes, et eks ikka mõni “kaks” tuleb ka, kuid väga harva “Gaussi kõver toimib. Kui on tugevaid õpilasi, siis on ka neid, kes kohe tulemust ei saavuta. Järele toob neid klassi üldine toetav vaimsus, õpilased ise aitavad teisi,” kinnitas pedagoog.
Mõeldes oma 20aastasele füüsikaõpetaja praktikale, rääkis Mägi, et on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu. “Aastad ei ole vennad. Mõnel klassil läheb paremini, õpilased pole sarnased,” nentis õpetaja. Ainega kohanemist võiski näha paari aasta eest, mil Jõgeva endistes koolides komplekteeritud klassid asusid õppima Jõgevamaa gümnaasiumis. Tuldi ka teistest koolidest ja siis said ka viielised “kahtesid”. “Nad olid veel vanas traditsioonis ja Jõgevamaa gümnaasiumi vaim ei olnud neil veel sees. Õpetamises oleme uues ajastus ja pähe õppimisest ei ole kasu,” põhjendas õpetaja Mägi. Aasta õpetaja peab oluliseks, et õpilane ise jõuaks vastuseni. “Õppides füüsikat, saame aru põhjuse-tagajärje seostest. Lisaks saame teada, kuidas asjad ainete sees on. See võimaldab õpilasel õppeainesse sisse elada ja mõista laiemalt, kuidas inimene võib mõelda ja ette kujutada.” Küsimustele õpetaja vastuseid ei dikteeri ning iga päheõpitud sõna õigsust kontrolltöös ei hinda. “Kui tunnis räägime, siis saab õpilane kuuldu põhjal ise vastused. Minu jaoks on oluline, et ei oleks ühepoolset õppimist,” rääkis õpetaja.
Mägi tunnid on erinevad, paralleelklassid ei tunne sama tundi ära. “Teema on sama, aga tund mitte. Mulle meeldib luua tundi. Iga teemat saab mitmel erineval viisil rääkida, oluline on see selgeks saada,” kirjeldas Mägi.
Õpetaja Mägi on ainuke, kes Jõgevamaa gümnaasiumis oma tunde filmib ja analüüsib, et täiustada oma õpetamisoskusi. See on innustanud õpilasi paremini õppima ja saavutama parimaid võimetekohased tulemusi. Pedagoog nentis, et tegelikult ei mõju see, mida ta tunnis räägib, vaid see, kuidas õpilane seda vastu võtab.
Õpetab unistuste koolis
Vello Mägi sõnul on Jõgevamaa gümnaasium tema jaoks unistuste kool, kus õpetada. Õpetajal on hea meel, et koolis loetakse ka kursusi, mida hindama ei pea. Mägi robootikakursusel said õpilased arvestuse. “Nii on õpilaste osalusrõõm suurem ja tulemus parem. Nad tunnevad ennast tunnis vabalt, on loomingulised, julgevad eksida ja areneda läbi oma vigade,” rääkis õpetaja, lisades, et vahel on arvestust isegi raskem saada kui hinnet.
“Jõgevamaa gümnaasiumis on loominguline tööõhkkond, kus keskendutakse sisulisele tööle. Õpetajal on vabadus oma meetodeid ja praktikaid teostada ning toredad kolleegid ning miljöö innustab tegutsema,” avaladas pedagoog koolile tunnustust.
Näiteks uue võimalusena osaleb gümnaasium tema eestvedamisel Tartu ülikooli ja Ahhaa keskusega koostöös loodud “Uuringulaeka” projektis. “Uuringulaeka vorm annab õpilastele esmase kogemuse uurimistööst, mida 10. klassi õpilased hakkavad järgmisel aastal praktiliselt tegema,” rääkis õpetaja. Vello Mägi õpetatavatest ainetest ja kursustest huvitatud ning andekamad õpilased on edukalt esindanud kooli olümpiaadidel ja projektides. Tuntumaid tema juhendatud projekte on Quantum Spin-Off, kus Jõgeva noored tutvustasid suurt tähelepanu saanud nanotehnoloogilist ketiõli.
Õpetaja avab uksed
Vello Mägi on õpetajaametit pidanud 35 aastat, sellest 20 aastat on ta füüsikat õpetanud. “Olen olnud tööõpetuse ja füüsika, tehnika ning autoõpetuse õpetaja, aga kõik on ikka füüsikaga seotud,” sõnas ta. Lisaks on ta õpetanud psühholoogiat ja informaatikat. Pidev õppimine on õpetajatöö loomulik osa, isegi siis, kui aastatega on teadmistepagas väga kopsakaks saanud.
“Ma ei karda koos õpilastega õppida. Kirjutasime HITSA innovatsioonikeskusele projekti, äkki saame kooli 3D printeri. Siis paneme selle õpilastega koos kokku ja hakkame uurima, kuidas asju printida. Käime juba praegu kõik selleks kursustel,” rääkis õpetaja.
Mägi jaoks tähendab õpetajatöö olla organiseerija, teejuht ja uste avaja. “Elame infosajandil ning õpetaja pole enam ammu ainult infoallikas,” sõnas ta.
Hea õpetaja
Vello Mägi sõnul peab hea õpetaja eelkõige ise inimene olema, lisaks piisavalt range ja julgema noori kasvatada. Hea õpetaja on toetav partner ka uutele kolleegidele. Noore õpetajana ta kohe kooli ja klassi ette minna ei tahtnudki. Esimesed poolteist aastat ei olnud kerged. Õpetajal oli probleeme enesekehtestamise ja distsipliiniga. Toonane kooli direktor ütles selle peale, et temal küll probleemi ei ole. “Nüüd mul ka enam ei ole. Aga tema oli siis vana ja mina uus õpetaja. Kui noor kolleeg minu poole sellise murega pöördub, siis ma talle sellist vastust ei annaks. Hakkaksime koos analüüsima, mida teha, et olukorda lahendada,” tunnistas õpetaja Mägi.
Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo tunnustasid aasta õpetaja nominentidena veel Jõgeva põhikooli bioloogia ja inimeseõpetuse õpetaja Silja Võsastet, “Rohutirtsu” lasteaia õpetajat Merle Jegorovat ja Jõgeva muusikakooli klarnetiõpetajat Kristi Talistut.
Aukirjaga tunnustati
Jõgeva põhikooli klassiõpetaja Annika Kaasik
Lasteaia “Karikakar” õppealajuhataja/eripedagoog Marge Põdra
Jõgevamaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Ojamets
Lasteaia “Rohutirts” õpetaja Anu Kivisikk
Lasteaia “Rohutirts” õpetaja abi Aliia Odramaa
Lasteaia “Rohutirts” õpetaja abi Ene Kuslap
Tänukirjaga tunnustati:
Jõgeva põhikooli kunstiõpetuse õpetaja Janne Maasing
Jõgeva põhikooli klassiõpetaja Merje Sepp
Jõgeva põhikooli klassiõpetaja Kersti Kabel
Jõgeva põhikooli sekretär Riina Salminen
Jõgeva põhikooli klassiõpetaja Eha Rosin
Jõgevamaa gümnaasiumi saksa ja hispaania keele õpetaja Kristiina Orm
Jõgevamaa gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Anne Jaama
Tähtpäevadeks lasteaia kaunistamise eest lasteaias “Rohutirts” Lembit Kadakmaa
Kohusetundliku töö eest lasteaias “Rohutirts” Rimma Hollat
Lastel tervislike toitumisharjumuste kujundamise ja kohusetundliku töö eest lasteaias “Rohutirts” Kaja Pedosk
Lastel tervislike toitumisharjumuste kujundamise ja kohusetundliku töö eest lasteaias “Rohutirts” Anne Meibaum
Lastel tervislike toitumisharjumuste kujundamise ja kohusetundliku töö eest lasteaias “Rohutirts” Niina Bezrodnaja
Raamatuhaldjas, kes aitab eakatel inimestel kaasaegse kirjandusega kursis olla ning käib neile raamatuid ette lugemas, on Vaike Pärn
MARGE TASUR
