Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Jõgeva linna sünnipäevapidustused meeleoluka rongkäigu, pika laua peo, põneva kultuuriprogrammi, kevadlaada ja puude istutamisega tammeparki. Külla olid kutsutud ka Jõgeva nime kandvad inimesed.
Jõgeva linna juubelisündmusi jagus tervesse maikuusse. Pidu tipnes aga reedese värvika rongkäigu ja pika laua peoga kesklinna pargis ning laupäevase kultuuriprogrammi ja kevadlaadaga. Sünnipäevarongkäigust võtsid osa Jõgeva vallavalitsuse töötajad, väliskülalised Soomest ja Leedust, valla asutuste ja ettevõtete esindajad, taidluskollektiivid ja sõpruskonnad. Rongkäiguga liitusid ka pealtvaatajaid.
Ligi pool tuhat rongkäigulist kogunes kesklinna pika laua peole. Juubelilaud oli enam kui 100 meetrit pikk. Usain Bolt läbiks sellele vähem kui kümne sekundiga, ent Jõgeval jagus peomeeleolu öötundideni. Sünnipäeva peoõhtut juhtis Kalvi Kants ning tantsuks mängis ansambel Vanker. Tantsulusti tõid folklooriselts Jõgevahe Pere ja segarühma Kaaratsim tantsijad. Külaliskollektiivina astus üles Leedu rahvaliku muusika ansambel Jone sõpruspiirkonnast Jonavast.
Külas Jõgeva-nimelised
Kõige uhkemaks tunnistati Jõgeva haigla pidulaud. Jõgeva kultuurikeskuse välilaval musitseerisid Jõgeva valla noored muusikud ja noortebändid. Noortelt noortele peo lõpetas aga ansambli Traffic kontsert ja ettevõtja Alari Pääreni korraldatud ilutulestik.
Laupäeval peeti kultuurikeskuse ümbruses ja välilaval kevadlaata ning linna sünnipäevapidu. Sõpruslinna Kaarina linnapea Harri Virta üllatas peolisi sellega, et esitas saksofonil mõned palad, sealhulgas Raul Vaigla kirjutatud Jõgeva linna laulu. Maiasmokad said tüki kolmemeetrisest sünnipäevatordist. Kultuurikeskuse suvelaval esinesid kultuurikollektiivid nii Jõgevalt kui kaugemalt, võistlesid rammumehed ning tegutses laste- ja noortelinn.
Omapärase ettevõtmisena olid linna sünnipäevale kutsutud need, kes kannavad perekonnanime Jõgeva. Kutse võttis vastu kümmekond Jõgevat koos peredega. Jõgeva vallavolikogu liikme Margus Kase sõnul tekkis idee Jõgeva-nimelised inimesed kokku kutsuda haldusreformi eelse Jõgeva linna arengu töögrupis.
„Arutasime, kuidas teha lihtsalt, kiiresti ja vähese rahaga asju, mis on toredad ja mis paljudele rõõmu teevad. Ühe sellisena käidigi välja mõte kutsuda kokku linnaga sama nime kandvad inimesed,“ rääkis Margus Kask.
Kohal ka esimene linnapea
Jõgevad olid linna sünnipäeval ka publiku ees. Päeva juht, Jõgeva esimest linnavanemat kehastanud Janek Varblas uuris neilt, kuidas keegi sellise erilise perekonnanime on saanud, mitu sama nimega põlvkonda nende suguvõsas on, kui palju on olnud pistmist Jõgeva linnaga jne. Korraldati ka väike mälumäng, et selgitada välja, kui hästi tunnevad Jõgevad Jõgevaga seotud fakte. Parimad Jõgeva linna tundjad Margit ja Birgit Jõgeva said auhinnaks Kuremaa spaa perepileti. Siiri Jõgeva võib aga kiidelda sellega, et on Jõgeval ka sündinud, kuigi ta Jõgeval elades seda perekonnanime veel ei kandnud. Tallinlasena kohtus ta Võrumaalt pärit Raimo Jõgevaga.
„Mulle kui kunagi Jõgeval elanud inimesele tegi see esialgu nalja, et kuidas inimesel selline perekonnanimi on. Mõtlesin, et äkki teeb mees nalja, aga ta näitas suisa passi ette, et ma ikka usuksin. Ning 1973. aastast kannan ka mina seda perekonnanime,“ rääkis Siiri Jõgeva, kes oli Jõgeva linna sünnipäeval koos poja Andruse ja pojapoja Arturiga.
Jana Jõgeva on küll sündinud Kiviõlis, ent suurema osa koolipõlvest veetis siiski Jõgeval ning peab Jõgevat praegugi oma koduks, mis siis, et korter ja töökoht on Tartus.
„Ema elab mul Jõgeval ja nädalavahetused veedan ikka siin, soojemal ajal viibin siin nädala seeski,“ ütles Jana Jõgeva. Kutse linna sünnipäevale võttis ta vastu eelkõige seepärast, et lootis siin kohtuda mõne oma sugulasega. Ja kohtuski: Tatjana Jõgevaga vesteldes tulid ühised suguvõsaliinid ruttu ilmsiks. Tatjana oli Jõgeval koos tütre Mareli ja poja Margusega. Tatjanal on ka tütar Maret, kelle sünnijärgne perekonnanimi oli Jõgeva, ent kes abielludes sai uueks nimeks hoopis Paide. Ka nii võib minna.
Sünnipäeva lõpus olid huvilised oodatud Pedjakalda tammikusse esimesi puuistikuid mulda panema. Oma tammed istutasid nii Jõgeva nime kandvad külalised kui Jõgeva sõpruspiirkondade esindajad. Lisaks Kaarinale ja Jonavale oli külalisi ka Soomest Keuruust. Tammepargi istutamisel esines Jõgeva meeskoor Mehis.
MARGE TASUR
