Jõgeva linnas möödunud laupäeval toimunud ja pikki tunde kestnud veekatkestus pahandas ilmselt paljusid linlasi ning tekitas küsimusi, et miks ometi sellised ebamugavad momendid juhtuvad veel täna, kõrgtehnoloogia sajandil
Jõgeva linnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid juba mõnda aega Jõgeva Veevärk OÜ. Laupäeva keskpäeval kaesin, mis on nende kodulehel teatada veekatkestuse kohta. Oligi kirjas, et seoses veeavariiga on Jõgeva linnas veesurve nõrk (olematu). Veeavariiga tegeldakse ja et läheb aega umbes kuus tundi.
Info oli veefirma kodulehel olemas
Kui Jõgeva linnas on vesi ära ja koduleheküljel teatati, et tegemist on veeavariiga, siis peab olema see koht ka kõige strateegilisem ning mis võiks olla kogu linna haavavam kui suur magistraaltoru, mis ühendab veehaaret Jõgeva linnaga. Ja just seal, Tähe tänaval, ühisgümnaasiumi vana staadion üle aia lumiselt haigutamas, seisid suur kollane kopp ning veel hiiglaslikum veaauto, ümber tiirutamas ka mõni morni näoga töömees.
“Siin see katkine koht on ja eelmisel korral kaevati vaid saja meetri kauguselt praegusest avariikohast,” ütles Jõgeva Veevärgi lukksepp Aivar Vanamb.
Jopehõlmu lumetuisu eest koomale tõmbav Aivar Vanamb jätkas, et jõudis just kodus kõhu täis süüa, kui talle järele tuldi ning avariid likvideerima toodi. Kahjuks ei juhtu sellised prohmakad just sageli soojal ajal ja tööpäeval ning valmis tuleb olla raskeks ning märjaks tööks ka näiteks riigipühadel, nädalavahetustel ja öisel ajal. Avarii korral on vaja parandada ka käreda pakasega, kui käed ja riided külmuvad sekunditega, mainis ta veel, jälgides veest nõretavat pinnast, mida kopp veoautokasti tõstis.
Vanadel torudel pikilõhed
Aga kurja juurt ehk katkist toru ei olnud kusagil. “See tuleb ilmselt järgmise veoautokoormaga välja,” vastas lukksepp. Selgus, et risti lõhki olevat toru on hoopis lihtsam parandada — klamber peale ja valmis. Aga kui on pikilõhe, siis peab hakkama saagima ja möllama.
Just see viimatimainitu oligi laupäevase veekatkestuse põhjuseks. Vahepeal lekkekoha ümbert kopatud pinnas tõi päevavalgele veekatkestuse põhjuse – pikilõhe jämedas magistraaltorus, mis ühendab linna veehaardega.
Vahepeal sündmuskohale jõudnud ja kogu paranduslogistikat koordineeriv Jõgeva Veevärgi insener Raimo Aasa ütles, et oli veel samal hommikul kell üheksa arvuti abil süsteemi töökorras olekus veendunud. Kell 11 aga helistas Jõgeva Veevärgi töötaja firma juhatajale ning kurtis väga madala veesurve üle. Et veesurve alanemine ei ole sugugi hea märk ja viitas avariiprobleemile, kutsuti kohe kohale ka Jõgeva Veevärgi elektrik Villu Kuusemäe, kellega koos hakati otsima probleemide allikat. Oluline objekt veevärgil on Tähe tänava veepumbajaamas olev suur maa all asetsev puhvermahuti, kuhu pumbad veehaardest vett pumpavad ning kust vesi kogu linna veevõrku jõuab. Esmalt kontrollitigi seda mahutit, et jälile jõuda, kas probleem on linna suunduvas veevõrgus või on avarii veehaarde ja mahuti vahel. Kui oli selgunud, et mahutis asuv veevaru väheneb iga minutiga vaks või kaks, oli selge, et ruttu tuleb hakata kontrollima veehaarde vahelist osa. Probleemi tõi selguse aga Jõgeva Veevärgi juhataja Kalle Pint, kes linna mööda sõites ning võimalikku veeavarii kohta otsides selle leidiski: Tähe tänaval paiskus teeservast üles kosk.
“Edasine läks juba kärmelt,” lisas Aasa. Kohale said kutsutud koostööpartneri Merelen OÜ ehitusmasinad – suur kopp ning veoauto. Veel enne kella ühte asuti külmunud maapinda auku kraapima.
Avariide hooaeg alles algab
Kella poole kaheks oli katkine torukoht käes ja puhastatud ning sai hakata lekkekohta parandama. “Õnneks on meil spetsiifilistest ja tavapoes mitte müügil olevatest parandusvahenditest varu ning me ei pidanud aega raiskama,” rõõmustas Aasa.
“Kevadel maapind liigub ja avariide hooaeg algab. Need vanad torud, mis veel vahetamata on, on vägagi purunemisohtlikud ja ilmselt lisab selleaastane talv probleeme veelgi,” tõdes ta.
Tavatarbijale on muidugi ebamugav, kui vesi puhkepäeva hommikul kraanist kaob. “Stsenaariumid kriisi puhuks on meil välja töötatud, kuid avarii korral hakkame klientidele vett vedama siis, kui selle äravõtmisest on möödas 18 tundi. Tähtsamatel asutustel, näiteks haiglal, on olemas oma veetagavarad. Eraisikud saavad aga esmase joogivee lähimast kauplusest. Kuigi üle Jõgeva linna käivad veevõrgu renoveerimistööd, saab linnale kõige riskantsemat veeobjekti – peapumbajaama – ehitama hakata aastatel 2012 – 2013,” lisas Aasa. Jõgeva Veevärgi juhatuse liige Kalle Pint ütles, et rahataotlus on rahuldatud, käib detailplaneeringu koostamine. “Uus peapumpla on kavandatud Piiri tänavale ühisgümnaasiumi vastu,” lisas Pint.
Järeltöid jätkub veel kauaks
Kella 17 paiku ronis remondilukksepp Aivar Vanamb tööriistade kolina saatel porisest ja savisest august välja ning hõiskas ootavatele veevärgitehnikutele, et nüüd on aeg surveprooviks. Õnneks pidas parandatud avariikoht kenasti ja sai hakata tõstma vee tasapinda linnavõrku minevas puhvermahutis. Mida rohkem kogunes vett viimasesse, seda rohkem sai hakata pumpama vett linna veevõrku. Nii hakkasid hoonete esimesed korrused saama vett juba vaevalt tund pärast parandustööde lõppu.
“Täidame parandusaugu praegu liivaga, kuid päris korralikult taastada koos haljastuse ning teeparandusega saab alles kevadel, kui maapind on sulanud ja veidi tahenenud,” selgitas vahepeal augu ääres oma porised vammused hüljanud ning tööriistu ümber augu kokku korjav lukksepp.
Vahepealne veepuudus veetorudes mõjub halvasti, sest surve taastudes lööb see lahti torude sees oleva sadestuse ning majade haldajad peavad seetõttu puhastama paljude majade veefiltrid. Veesurve vaheldumine võib aga tekitada avariiolukordi mujal, kus torustik veel vahetamata ja pärineb eelmisest sajandist.
Õhtul kella kümne paiku, kui istusin oma vannitoas vanni serval ning sinna kuuma vett lasin joosta, jäin ma mõtlema sellele, kui väga me oleme muutunud omaenda mugavuse ohvriteks. Alles hiljuti kogesime sideriket
Mullu oli kaks avariid
Jõgeva Veevärk OÜ juhatuse liige Kalle Pint ütles, et veehaarde toru ehitas aastatel 1986 – 1987 Jõgeva MEK ja sellel on esinenud korduvaid avariisid. “Eelmisel aastal oli kaks avariid, kuid oluliselt väiksemad. Peapumpla (II astmepumpla) on ehitatud 1970. aastate lõpul- 80ndate algul ja on Jõgeva linna jaoks väike. Et tagada ööpäevane tarbimisvaru ja reserv tuletõrje vajadusteks, peab mahuti suurus olema ca 1500 m³. Uude kavandatavasse peapumplasse näeme ette 2000 m³. Samuti on sinna planeeritud diiselgeneraatorid elektritoite tagamiseks nii peapumplale kui veehaardepumpadele.
Lekete ja avariide leidmiseks torustikus paigaldatakse juba sellel kevadel veevõrgu monitoorimisseadmed (seitse monitooringupunkti), mis jälgivad pidevalt vee rõhku, voolamist ja müra veevõrgus. Pidev torustiku olukorra jälgimine võimaldab häireid ja torustiku purunemisi operatiivselt avastada. Samuti aitavad veevõrgu töökindlust tõsta käimasolev torustike renoveerimine.”
i
ANDRES NIINEMÄE
