Jõgeva kunstikoolis alustati sel õppeaastal esimest korda nahkehistöö õppega. Õpetajana on ametis Jõgevalt pärit Tartus tegutsev nahadisainer Tiina Karu, kunstnikunimega Tiina Andron. Õpilaste vaimustus tundidest on sedavõrd suur, et nad ei kujutaks kunstikooli ilma nahakunsti tundideta enam ettegi.
Tänavune õppeaasta pakub avastamisrõõmu nii Tiinale kui ka tema õpilastele. Kevadel lõpetab nahadisainer Tartu ülikoolis magistriõppe kunsti ja tehnoloogia erialal. „Tahan kirjutada lõputöö nahatöö õpetamisest põhikoolinoortele. Praegustes kunstikoolitundides saan õpilastega olla vabamas õhkkonnas ning näen, millised õppemeetodid on tõhusamad, kuidas paremini juhendada ja milliseid töid meeldib õpilastele teha,“ rääkis Tiina Karu. Ta lisas, et soovib oma magistritöös välja tuua praktilisi soovitusi ning luua juhendmaterjali, kuidas lastele nahakunsti huvitavalt ja kaasahaaravalt õpetada. Tiina hinnangul on naha tutvustamine materjalina jäänud koolides viimasel ajal väheseks, seetõttu on väga oluline, et esimesed kokkupuuted nahakunstiga saaksid õpilased juba põhikoolis, et tekiks huvi ja algteadmised. „Naha kasutamise traditsioon on iidne, niisama vana kui inimkond. Looduslik materjal nahk tekib tänapäeval enamjaolt toiduainetööstuse jääkproduktina, millele parkimisega antakse uus elu ja väärtus,“ selgitas nahakunstnik. Ta rääkis, et pikkade traditsioonidega nahakunsti võib pidada üheks Eesti esimeseks professionaalseks rahvusliku tarbekunsti alaks ning see on populaarne materjal ka kaasaegses disainis. „Nahk loodusliku materjalina moodustab suurepärase koosluse ka teiste materjalidega nagu näiteks puit, metall, tekstiil, kartong ja klaas. Nahal on unikaalsed omadused nagu painduvus, venivus, elastsus, mälu, hingamine, termokindlus, vastupidavus niiskusele, hõõrdumisele ja survele,“ loetles Tiina Karu.
Tõsised nahakunsti fännid
Erinevalt tudengite õpetamisest on laste juhendamine teistmoodi väljakutse. Tiina sõnul tuleb tal õpetajana veel harjuda laste kärsitusega – nad vajavad ühekorraga nii tähelepanu kui ka tahavad töö kiirelt valmis saada. „Õpetaja, mis ma nüüd teen? – see oli mulle alguses harjumatu,“ muigas nahadisainerist õpetaja. Praeguseks on kursus õpilastele kunstikoolis õppimise lahutamatu osa. „Ma ei taha, et see nahakunsti kursus kunagi lõppeks. Siis ma nutaks terve maailma pisaraid täis,“ märkis kunstikooli õpilane Helene (11). Marell (9) rääkis, et talle meeldivad nahakunstitunnid väga, eriti just sellepärast, et tal läks kohe algusest kõik hästi ja tööd tulid ilusasti välja. Teisedki õpilased näitasid uhkusega võtme- ja kõrvaklapihoidjaid, kaelapaelasid, käevõrusid ning rahataskuid. Just see viimane paunake on senistest töödest üks keerulisemaid ning tõi nii mõnelegi õppurile pisara silma. 11-aastane Stefani näitas, et nahatööde seas on nii õmmeldud ja liimitud servaga kui ka igast küljest trukiga avanevaid münditaskuid. Ta lisas, et ootab juba põnevusega käekottide tegemist. Nahatöö kursuse noorim õpilane Karola (8) kinnitas, et ka talle meeldivad tunnid väga. Tüdruku erilisi lemmikuid – nahast rahataskuid – on põnev meisterdada, hea oma perele ja sõpradele kinkida. „Õpilastel on väga erinevad tööd ning neis on näha nende käekirja,“ märkis õpetaja.
Enne õmblemist õpi tembeldama
Tiina Karu on nahakunstiga tegelenud 1992. aastast. Praegu õpetab ta nahadisaini tudengeid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning peab Antoniuse õues oma nahastuudiot. Jõgeva kunstikooli direktor ja nahakunstnik Kaia Lukats tegi talle ettepaneku tulla Jõgevale ning hakata siingi nahakunsti õpetama. Jõgeva kunstikoolis veel nahatöödeks vajalikku klassi ei ole, kuid vähehaaval hakatakse seda sisse sättima. Esimesed sammud on juba astutud. Kunstikool koostöös Jõgeva Valla Noortekeskusega taotles eelmisel aastal Varaaida projekti raames toetust, et soetada nahakunstiga tegelemiseks vajalikku tehnilist baasi. Nüüd on kunstikoolis uus naha-õmblusmasin PFAFF. Kohe masina taha õmblema õpilased siiski ei saa. „Kursust alustasime tempeltehnikas võtmehoidjate meisterdamisega: õpilased koputasid naha sisse mustrit ja värvisid, erinevatest värvilistest nahkadest valmisid kõrvaklapihoidjad ja kukrud,“ rääkis õpetaja Tiina Karu.
Enne, kui õpilased saavad uue post õmblusmasina taha, tuleb õmblema õppida. Tiina märkis, et harjutamiseks on õpilastele kaks vanemat masinat. Näiteks esimeste rahataskute tegemisel tehti masinaga ainult augud ning õmblemine käis käsitsi. Lisaks kunstikooli õpilastele käis Tiina juures koolitusel ka noortekeskuse grupp. „Neile väga meeldis ja nad tahavad tagasi tulla. Tundides olid nad nii suured huvilised, et ei tahtnud tunni lõppedes äragi minna,“ sõnas Karu.
Ka esemete tuunimine köidab
Paaril korral on Tiina kunstikoolis läbi viinud ka vanade asjade tuunimiskursust täiskasvanutele. „Grupp oli tore ja ühtne! Meil tekkis vahva klapp. Kursusel osalejad ütlesid, et teeme veel – ükskõik mida,“ lausus Tiina. Nahadisaineri sõnul on tuunimiskursused populaarsed ja tänuväärsed. Näiteks saab kursuselt põnevaid nippe, kuidas anda äraviskamisele mõeldud saabastele uus elu või mida teha, siis kui koer on lemmikkingad ära purenud. „Märtsis tuleb uus kursus täiskasvanutele,“ lubas Tiina. Varem ei ole lihtsalt mahti ‒ aasta alguses tegeles kunstnik oma personaalnäituse projektiga.
Kellel pealinna asja, saavad 1. märtsini tutvuda Tallinna Keskraamatukogus näitusel „Korda Kaks“ Tiina Androni kümne aasta loominguga. Kunstnik ise tunneb, et number kaks on talle omane, sest tema tööd jagunevad kaheks – nahadisaini- ja nahakunstialasteks. Näitusel on valik tema aksessuaaridest ja autoriköidetest.
MARGE TASUR
