Jõgeva kunstikooli õpilaste näitus “Pildikesi Mokko turismitalustˮ viib rännakule taluloomade ellu ja taimederiiki. Ülima tähelepanelikkuse ning vilumusega on noored kunstnikud tabanud talu eluolu ja iga lemmiku sügavaima olemuse.
Uus kooliaasta algas Jõgeva kunstikoolis õppeaasta avaaktusega ja suvepraktika tööde näituse avamisega. Vahvaid koduloomi ja pildikesi Mokko talu eluolust jagub nii spordikeskuse fuajeesse kui allkorruse koridori seintele. Sel aastal oli kunstikooli suveparktika, mis toimus 16.-18. augustini, isemoodi. Kahel päeval kallas vihma nagu oavarrest ning alles laagri viimasel päeval tuli päike välja. Kuid täpselt nii kauaks, kui kunstnikud bussi istusid ja koju sõitsid, siis lasi taevas jällegi oma luugid valla.
Vihma trotsides valmis noorte kunstnike käe all hulgaliselt toredaid pilte. Nüüdsest on peaaegu kõik Mokko turismitalu loomad ‒ olgu nendeks siis lambad, hobused, koerad või kanad ‒ talletatud kunstitöödesse. Vihmane ilm andis võimaluse otsida erinevaid vaatenurki ning räästa all või pööningul oma ideed paberile kanda. Jõgeva kunstikooli direktor Kaia Lukats rõõmustas, et hoolimata vihmast oli talus väga tore. “Noored on nii loomingulised ning neil valmis hulgaliselt vahvaid töid,” kiitis ta.
Looma moodi mood
“See on nagu Pariisi kasukas!” õhkas Kaia Lukats tunnustavalt kui ta Annabeli (12) joonistatud koera nägi. Kunstikooli suvepraktikal sündis isevärki töö. Nimelt oli Annabel modelliks välja valinud suure Kaukaasia lambakoera Gemma, kes meenutas tõelist karu. “Olin juba koera ära joonistanud, kui sõbranna Anne-Liis koeralt mõned lahtised karvatutid ära võttis. Nähes maas karvu, tabas mind mõte – panen need paberile. Läksin liimi otsima, aga sel hetkel õpetajat polnud ja liimi ei leidnudki,” jutustas tüdruk. Kuid hakkaja kunstnik leidis praktilise lahenduse: kinnitamiseks oli vaja natuke hambapastat. Praegugi, näitusel rippudes, on koeral mahe piparmündilõhn.
Annabel ja Anne-Liis (12) nentisid, et koer ei olnud kuigi püsiv poseerija. Gemmal oli küllaga mängulusti ning esialgu ei arvanud ta modellitööst suurt midagi. “Ajasime teda pool tundi taga, alles siis väsis ta ära ja viskas trepile pikali,” naeris Annabel. Tüdrukud olid juba enne koeraga mänginud ning tema iseloomulikke jooni tabanud. Seega polnud tarvis puhkavat koera segada, silmade värv ja koera pilgu sügavus oli juba meeles. Anne-Liis selgitas, et kui looma pikalt jälgida, siis on pärast lihtne teda joonistada.
Kannatlikkus ja kavalus
“Siin on lambad: ülemine isa, all on ema ja kõrval on kaks talle,” näitas Maribel (10) enda joonistuse tähtsaid tegelasi. Lisaks lammastele, kes eemal karjamaal rohtu nosivad, on ennast pildile sokutanud hobune. “Panin need kaks motiivi kokku,” sõnas Maribel oma kompositsiooni lahti mõtestades. Hobust joonistanud Laura (10) tunnistas, et pidi õiget aega pikalt ootama. “Tahtsin sellist hetke tabada, kui hobune rohtu sööb,” selgitas ta.
Maribeli hinnangul on kõige lihtsam kana joonistada. “Annad ühe käega süüa, kana nokib ja siis teise käega joonistad – nii püsibki kana paigal,” jagas tüdruk linnu taltsutamise nippe. Laagriliste kinnitusel oli kõige keerulisem modell kass. Püsimatu ja isepäine loom õnnestus õpetajal ainult fotole jäädvustada.
Palju loomadest sõpru
Kertu Kinks (12) ütles, et kuuldes teemat loomad, oli talle kohe selge – hobune. “Olen juba väiksest peale hobustega seotud. Minu kodu lähedal on tall ja käin seal ratsutamas,” sõnas tüdruk. Hobust joonistades tundus Kertule taust tühjavõitu, kuid kohe sealsamas olid kana ja lambad. Esiplaanil on täiuslik hobune ning kana, taamal paistavad künkad ja pastelsed lambad. “Mõtlesin, kuidas ma lambad joonistan. Lihtsad valged täpid poleks nii huvitavad olnud. Otsustasin, et teen neist mahedat tooni värvilised laigud-lambad,” selgitas Kertu. Maastik loomade taustal loob õige meeleolu ja annab edasi talu omapära. “Töö tundub kodune, mulle nii meeldis seda teha,” märkis autor.
Kertu sõnul on paljud öelnud, et loomade joonistamine sobib talle. “Tunnen ka ise, et nad tulevad hästi välja,” tunnistas ta. Huvitaval kombel on Kertu varasemalt joonistanud hobuse koeraga tõtt vaatamas, nüüd aga oli ratsul silmside kanaga. Noor kunstnik kiidab ruuna, kes oli hea modell. “Ta oli rahulik, vahepeal sirutas, keerutas ja võttis jälle oma poosi sisse,” sõnas neiu.
Kertul on loomariigis palju sõpru, ta on talus kasvanud ning oskab loomi jälgida. “Tunnen paljude loomade nägude iseloomulikke jooni,” selgitas ta. Kui kedagi lemmikutest poseerimas ei ole, kujundab Kertu mõttes looma selliseks nagu vaja.
Jõgeva kunstikooli 20. juubeliaasta raames suvepraktika tööde näitus jääb avatuks 25. septembrini.
MARGE TASUR
