Jõgeva kultuurikeskuses saab möödunud neljapäevast alates taas tervikuna näha Jõgeva linna kunstikogu, mis soetatud kunsti aastaostude teel. Näitus on pühendatud linna 75. sünnipäevale ja jääb avatuks 31. maini.
Linna kunstikogule pandi alus 1995. aastal. Linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv, kes oli kunstikogu asutamise ajal linnavolikogu aseesimees, meenutas kogu sündi järgmiselt:
“Mõlgutasime tollal, 1990. aastate keskel mõtteid, kuidas toetada linnas tegutsevat kunstiühingut. Taidluskollektiivide jaoks oli toetussüsteem juba välja mõeldud, kuidagi oli vaja toetada ka kunstnikke, kelle jaoks tollal oli probleem isegi pintslite ja värvide hankimine. Toonane abilinnapea Kalle Pint, ettevõtliku vaimuga mees, astus oma mõttega aga n-ö kolm sammu edasi ja pakkus välja kunsti aastaostu süsteemi, mis tabas mitu kärbest ühe hoobiga: kunstnikud said raha, linnale tekkis kunstikogu ning Jõgeval ja Jõgevamaal tegutsevate või siit pärit kunstnike looming sai vääriliselt jäädvustatud.”
Huvitaval kombel haakus idee ka 1938. aasta septembris Eesti Kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse poolt Jõgeva linnapeale Johannes Võsule saadetud kirjaga, milles soovitati algupärase eesti kujutava kunsti populariseerimise eesmärgil osta ja tellida ruumide, hoonete ja platside kaunistamiseks kunstiteoseid ning näha linna järgmiste aastate eelarves selleks ette vastavad summad. Kõnealune kiri leiti alles siis, kui kunsti aastaostude süsteem oli juba käivitatud. Nii et tegelikult ei mõeldudki välja midagi päris uut, vaid järgiti enese teadmata üht vana soovitust.
Uusim taies on Pääsukese maal
18 aasta jooksul on Jõgeva linna kunstikogusse soetatud 32 taiest 17 autorilt. Ostetavad taiesed valib vastav komisjon välja enamasti linnas aasta jooksul toimunud näitustelt. Kui algaastatel eelistati Jõgeva kunstiühingusse kuuluvate kunstnike loomingut, siis hiljem hakati ostma töid ka teistelt Jõgeval või Jõgevamaal tegutsevatelt või siit pärit autoritelt.
Kunstikogu taiesed on tavaolukorras deponeeritud Jõgeva linna asutustesse: neid võib näha linnavalitsuse ametnike kabinettides ning linnaraamatukogu, Betti Alveri muuseumi ja Jõgeva gümnaasiumi ruumides. Kunstikogu kõige värskem taies on varase lapsepõlve Põltsamaa lähedal Väike-Kamaris veetnud Tiit Pääsukese akrüülmaal “Kelmika ilmega portree sünd”. See valiti välja Pääsukese mullu sügisel toimunud isikunäituselt Betti Alveri muuseumis. Eesti maalikunsti elava klassiku taies kasvatab Jõgeva kunstikogu väärtust veelgi.
Kunstikogu taieseid on eri asutustest kokku toodud ja näitusele välja pandud ka varem. Eelmine selline näitus oli Betti Alveri muuseumis väljas 2009. aasta alguses. Selleks ajaks valmis ka linna kunstikogu tutvustav raamat, mida koos näituse avamisega esitleti. Tänu näitustele on omavahel kokku saanud ka kunstikogu taieste autorid. Seekordse näituse avamisel oli kohal kuus kunstnikku: Eike Salu, Elita Järvela, Rein Ereb, Ilmar Kruusamäe, Gennadi Lapin ja Robert Suvi. Ühe autori – kunagise Jõgeva kunstiühingu liikme Tiit Vanakõrtsiga – pole meil aga võimalust enam kunagi kohtuda: ta lahkus meie hulgast tänavu veebruaris.
Jõgeva linnapea Mihkel Kübar tänas näituse avamisel neid, kes kunsti aastaostude traditsiooni algatasid ja kes seda hoidnud on, samuti kunstnikke, kes oma töid linna kunstikogusse müünud.
“See, et linn, eriti veel väikelinn kunstikogu omab, pole Eesti kontekstis tavaline,” ütles Mihkel Kübar. “Ent lisaks sellele on meil ka kunstikool ja akvarelligalerii ning inimesed, kes pidevalt kunstiga tegelevad ja näitusi korraldavad. Kunst ja kultuur üldse on üks linna vaimsuse nurgakive.”
Teenäitaja
Ka ettevõtja Kalle Pint tõdes, et kunsti aastaostu idee on ajas vastu pidanud ning Jõgeva võib oma suhtumisega kunstisse olla teenäitajaks teistele linnadele ja tõmbekeskustele, seda enam, et kunstisse on panustatud rohkem kui ainult aastaoste tehes. Heaks näiteks on siin Betti Alverile pühendatud “Rotunde” luuletaja nime kandvas pargis. Kalle Pint avaldas lootust, et ka riigigümnaasiumi renoveeritavat hoonet ja “Karikakra” lasteaia uut maja hakkavad kaunistama Jõgevamaa kunstnike tööd.
“Kui senini on ostetud kunstikogusse kaasaegsete tegijate loomingut, siis tegelikult võiks seal olla ka enne meid elanud kunstnike taieseid,” ütles Kalle Pint. “Esimesena tuleb neist meelde Osvald Lääne.”
Nagu märkis Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Kull, ongi linnal tänavuse aastaostuna plaanis soetada kaks Pallases kunstihariduse omandanud endise jõgevalase Osvald Lääne taiest. Maalid on juba välja valitud, ost vormistatakse septembris, kui kunstniku sünnist möödub sada aastat.
Linnavolikogu aseesimees Peep Põdder pakkus omalt poolt välja, et praegu maalidest, graafikast, tekstiiltaiesest ja keraamikast koosnevat kogu võiks täiendada ka nüüdisaegsemate kunstinähtustega, nagu installatsioonid ja videod performance’itest.
Linnavolikogu kauaaegne liige Taisto Liivandi tõdes näituse avamisel, et erakordselt meeldiv on elada kogukonnas, kus on ka kunstnikke. Samuti on tema arvates meeldiv mõelda, et linnajuhid on julgenud ka keerulistel aegadel võtta vastu otsuseid, mis linna kaunistavad.
“Panustasime omal ajal igavikku isegi rohkem, kui me seda praegu teeme,” ütles Taisto Liivandi. ““Rotunde” läks koos pargiga maksma umbes pool miljonit krooni ja siis saime selle summa kulutamise eest kõvasti sarjata. Tegelikult võiks sedalaadi otsuseid veel julgemalt teha. Ka kunsti aastaostu summat võiks suurendada.”
Jõgeva linna kunstikogu
Asutatud 1995
Kogusse kuulub praegu 32 taiest 17 kunstnikult
Kogusse kuuluvad tööd asuvad linnavalitsuses, linnaraamatukogus, Betti Alveri muuseumis ja Jõgeva gümnaasiumis, ent aeg-ajalt tuuakse need kokku ja pannakse välja näitusena
Kogusse soetatakse taieseid kunsti aastaostude teel
Algselt oli aastaostu summa 10 000 krooni, alates 2002. aastast 20 000 krooni ja praegu 640 eurot
Kunsti aastaostu komisjoni kuuluvad praegu Anne Kütt, Kalle Pint, Jaan Järv ja Taisto Liivandi
i
RIINA MÄGI
