Jõgeva kultuurikeskuse saal on viimastel aastatel jõudumööda ka kohaliku kinosaali ülesandeid täitnud. Kultuurikeskuse galeriis saab praegu aga näha kinoteemaga tihedalt seotud näitust: seal on üleval Osvald Lääne joonistatud unikaalsed filmiplakatid.
Osvald Läänet, kelle sünnist möödunud teisipäeval täpselt sada aastat täis tiksus, mäletavad paljud soliidsemas eas jõgevalased kultuurimaja kunstnikuna: seda ametit pidas ta paarkümmend aastat. Ent pärast seda, aastatel 1979-1989 tegutses ta kunstnikuna Jõgeva kinovõrgus ja rajoonikeskuse kinos Säde.
Kui tavaliselt püüab inimene oma tööülesandeid täita pigem vähima jõukulutuse printsiibil ning mõnedest kohustustest mööda hiilides, siis Osvald Lääne tegi kinovõrgu kunstnikuna selgelt rohkem, kui ülemused talt nõuda oskasid: ta joonistas käsitsi kujundatud kinokuulutustele juurde ka filmi meeleolu tabada püüdva pildi.
“Osvald hakkas selliseid pilte joonistama puhtalt enda initsiatiivil,” ütles kunstniku vennapoeg, spordiajakirjanik ja –ajaloolane Tiit Lääne. “Kõigi filmide kohta, mis siinsesse kinovõrku saadeti, olid ju olemas ka fotodega varustatud trükitud reklaamplakatid. Ent Osvald tahtis kätt harjutada ning otsis vaheldust õlimaalile ja akvarellile. Nii võttiski ta ette töö, mida keegi teine ei teinud.”
Piltide joonistamiseks kasutas Osvald Lääne rasvakriite: nendega edenes töö kiiresti ja nendega oli lihtne edasi anda filmi miljööd. Õigupoolest jäin kirjutades hetkeks mõtlema, kas nimetada neid pilte maalituiks või joonistatuiks, ent lõpuks kaldus vaekauss joonistamise kasuks: ehkki pildid on värvilised, domineerib neis minu meelest siiski joon, mitte värv.
14 väljas, 26 alles
Mõnda aega Tartus legendaarses Pallase kunstikoolis õppinud Osvald Lääne inimese kujutamise stiil (aga filmistseene kujutavatel piltidel ongi põhiliselt inimesed!) on isikupärane. 1980. aastatel võis see ehk vanamoelisena mõjuda, ent praegu tekitavad muhedad ja mõnikord lopsakavõitu inimfiguurid mõnusa muige suunurka. Iseasi, kas pepsid Hollywoodi filmidiivad oleksid tahtnud, et neid sellisel viisil kujutataks.
Jah, ega siinmail ka enne raudse eesriide langemist üksnes nõukogude sõjafilme vaadatud, nagu mõned nooremad inimesed praegu arvavad. Telelevis olid, jah, piirangud, mis lubasid minu mäletamist mööda ainult sotsialismimaade filme näidata, ent seda ahnemalt käidi siis kinos “pahade kapitalistide” toodetud filme nautimas. Kinopilet oli odav, kinonäitamise paiku oli Jõgeva rajoonis oma paarkümmend ja Ameerika filmitoodang ei domineerinud ekraanidel sugugi nii üheselt kui praegu, vaid, nagu näitavad kunagise kinovõrgu kunstniku loodud plakatid, jätkus ruumi ka Prantsusmaal, Itaalias ja mujal toodetud filmidele. Tõsi, võis ka ette tulla, et nädalate kaupa vaheldusid India filmid indiaanifilmidega ja nõudlikumal publikul polnud tükk aega kinno asja.
Jõgeva kultuurikeskuse galeriis on praegu väljas 14 Osvald Lääne loodud filmiplakatit. Üldse on neid säilinud 26, ent Tiit Lääne usub, et tema kunstnikust onu tegi neid tunduvalt rohkem. Alles on üksnes need, mille kunstnik pärast plakatil reklaamitud filmi linastamise lõppu ise reklaamtulbalt maha võttis.
Ükski töö ei lähe tühja
Osvald Läänest on seoses tema sajanda sünniaastapäevaga viimasel ajal Vooremaas mitut puhku juttu olnud, sestap ei hakka tema eluloo kohta käivaid fakte üle kordama. Lootust on, et tulevikus ilmub tema elu ja loomingut käsitlev raamat. Kui Tiit Lääne selle valmis saab, leiab selles kindlasti koha ka tema filmiplakatiloomingut käsitlev peatükk.
Osvald Lääne filmiplakatite näitus oli esimest korda üleval 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses Tallinnas Coca-Cola Plazas.
“Tookord avaldas nii mõnigi spetsialist arvamust, et sellised käsitsi joonistatud piltidega filmiplakatid on unikaalsed ja eriti tavatu on see, et üks kunstnik sellise asjaga nädalast nädalasse tegeles. Mõne üksiku taolise plakati tegi ehk mõni teinegi, ent Osvald Lääne tootis neid regulaarselt,” ütles Tiit Lääne. “Juba ainuüksi nende plakatite eest väärinuks Osvald mingit autasu või preemiat. Aga ega sellele siis tähelepanu pööratud. Osvaldi enda jaoks oli aga kunsti loomine meeldiv tegevus, mille juures ta tasule ei mõelnud. Ta ütles, et iga pildi tegemine, ka sellise kinoreklaami joonistamine arendab ja hoiab vormis. Ükski töö ei lähe tühja.”
Osvald Lääne unikaalseid filmiplakateid saab kultuurikeskuse galeriis näha septembri lõpuni.
RIINA MÄGI
