Jõgeva kultuurikeskuses saab praegu vaadata Lihula lilltikandi seltsi näitust „Tekid läbi sajandi“. Lihula lilltikandist on tänu tublidele käsitöönaistele saanud üks selle paiga nn suuri lugusid.
Lihula lilltikand on eesti rahvakunstis omaette nähtus: lillemotiividega kaunistati sealkandis voodikatteid, saani- ja hobusetekke, seelikuid jne. Tänapäeva Lihula käsitööhuvilised on kohalikku lilltikandi traditsiooni innukalt uurinud. Aastatel 2007–2009 käisid sealse rahvaülikooli tikkimishuvilised vabatahtlikud ümberkaudsetes külades, uurides ja jäädvustades kodudes olevaid lillkirjalisi tekke ja muid esemeid. Kogutu põhjal anti välja raamat „Lihula lilltikand ja meistrid“.
Nüüdseks on välja antud teinegi raamat, tikkimisringist on aga välja kasvanud tegus selts, millel vanust üheksa aastat ning mille eesmärk Lihula lilltikandi kui vaimse kultuuripärandi osa uurimine ja tutvustamine. Praegu on seltsil 18 liiget.
Seltsi eestvedamisel on loodud Lihula lilltikandi virtuaalne kogu. Selle vahendusel saab laiem avalikkus näha rahvakunstiesemeid, mis füüsiliselt asuvad nende omanike kodudes. Lilltikandi selts pole aga keskendunud üksnes vana säilitamisele, vaid ka vanade eeskujude järgi uute esemete loomisele. Jõgevale toodud tekkide hulgas ongi kaks umbes sajandi vanust tekki, ülejäänud on tänapäeva käsitöömeistrite käe all valminud.
Oma „kiiks“ juurde
„Uusloomingut meie naised ei tee, vaid võtavad ikka eeskujuks mõne vana teki, ent samas lisatakse tihti omalt poolt mingi „kiiks“ juurde,“ ütles Lihula Lilltikandi Seltsi juhatuse liige Ilme Figol, kes jaanuari viimasel päeval tekinäitust Jõgeva kultuurikeskusesse üles panemas käis.
Üks näitusel olev tekk on tema sõnul eriline selle poolest, et on valminud kümne naise ühistööna. Üks käsitöömeister tegi valmis kõik heegeldatud motiivid, teised tikkisid. Lisaks tekkidele saab näha paari tikitud seelikuga rahvarõivakomplekti ning tikandiga kaunistatud väiksemaid esemeid, nagu kotid, taskud, vööd, mänguasjad jne.
Muhu lilltikand on tänapäeval võib-olla tuntum kui Lihula oma. Aga arvatakse, et Muhu naised said lilltikandite loomiseks inspiratsiooni just Lihula tikandist. Paljud Muhu neiud käisid nimelt Lihula kandis teenijateks ja nägid sealsetes kodudes uhkeid lilltikandiga tekke. „Nii nad tegidki meie tikandi n-ö enda omaks,“ sõnas Ilme Figol.
Muhu tikand on tema sõnul tihedam, Lihula oma hõredam. Lihulas tikiti lillmotiive valdavalt punasele, aga ka pruunile, mustale, sinisele või tumerohelisele kangale. „Eks iga tikkija võtnud sellise kanga, nagu ta kätte sai,“ arvas Ilme Figol. Tänapäeval pole kangaga probleemi. Kui tead, kust osta, saad väga kvaliteetset villast riiet. Mis siis, et see on Itaalias toodetud, mitte Läänemaa talunaise kodustel telgedel kootud. Tikand teeb selle ikka „eesti asjaks“.
Suur lugu
Lihula lilltikandist on tänu tublidele käsitöönaistele saanud üks selle paiga nn suuri lugusid. Lihula muuseumis on näiteks lilltikandit tutvustav väljapanek, 2011. aastast on aga kohapeal peetud Lihula lillkirja festivali. Augustikuus toimuva festivali kavas on suur tekkide ja muude tikitud esemete näitus, seminar, töötoad (neid juhatavad seltsi liikmed) ja võistutikkimine. Festivali lõpetab kontsert.
Nagu Jõgeval, on lilltikandi selts korraldanud näitusi ka mujal, näiteks Tallinnas Tantsupeomuuseumis. Miks just seal, pole raske seletada: lillkirjalistes Lihula seelikutes rühmi võib tantsupeol hästi palju näha. Lihulaga on neist seos vaid vähestel. Lilltikandit käivad Lihula naised tutvustamas ka igasügisesel Mardilaadal Tallinnas. Seal tehakse ikka ka mõni töötuba. Töötube ja kursusi korraldatakse ka kohapeal. Praegugi on Lihulas näiteks käimas padja tikkimise kursus.
„Kui tahame, et noori tegijaid peale tuleks, peamegi oskusi edasi andma. Ja huvitatuid on. Enamasti tahetakse teha just lilltikandiga Lihula seelikuid,“ märkis Ilme Figol.
Küsimusele, kas Lihula käsitöömeistritelt mõnikord lillkirjalisi esemeid tellitakse ka, vastas käsitöömeister, et rahvarõivaid küll, aga tekke naljalt mitte. „Mõni on huvi tundnud, ent ainult hetkeni, mil hinnast juttu tuleb. Ja ega naised taha tekki naljalt teha võtta ka. Selle peale kulub ikka väga palju aega,“ tõdes Ilme Figol.
Lihula naiste tikitud lilleilu saab Jõgeva kultuurikeskuses vaadata 29. veebruarini.
RIINA MÄGI
