Tekkis vajadus koristada tühjaks üks garaažiboks Jõgeval. Vana kooli autokuur oli täis kõiksugu autoosasid, iidvanu kemikaale, kaltse, mööblitükke, raamatuid, ajalehti, ehitusmaterjale ja muud taolist pahna. Selliseid on garaaže on tõenäoliselt kasvõi Jõgeval kümneid, kui mitte sadu.
Egas midagi, kola rendihaagisele laduda ja siis Jõgeva jäätmejaama, mis asub Toominga 34, Jõgeva Veevärgi (!) platsil. Koht ei asu kesklinnast kaugel, aga piisavalt eraldatud paigas.
Jäätmete sorteerimise platsil oli üksteisest kaugele paigutatud mitu üllatavalt väikest prügikonteinerit, peal sildid „Riia plast”, „Ehitusmaterjalid” jne. Ning tilluke putka ohtlike kemikaalide jaoks. Kõik need kastid ning vaadid kemikaalipurkide jaoks olid juba enam-vähem täis. Jäätmeid vedeles platsil lahtiselt ja tuul vedas kergemat kraami laiali.
Jäätmejaama töötaja vaatas meid natuke aega, aga kui oli raha tasuliste jäätmete eest kätte saanud, tema huvi kadus. Jõgeval on jäätmejaama teenused hämmastavalt kallid, tariifid on oluliselt kõrgemad kui Tartus. Tekstiili ja rõivaste, mööbli, ehitus- ja lammutusjäätmete, biolagunevate aiajäätmete ja plasti Jõgeva jäätmejaama jätmine maksab 90 eurot tonn, asbest ehk eterniit 120 eurot tonn. Seega pole ühe väikelinna peamiste prügisortide äraandmise hinnad sümboolsed. Rehve ei võta Jõgeva jäätmejaam üldse vastu.
Peab siiski mainima, et poliitika, kus üleliigse kraami jäätmejaama viimine on ebamugav, mittesoovitud ja kulukas, on äärmiselt lühinägelik. Olete märganud Jõgeva lepikute all kümneid kummalisi mügarikke? Need on tegelikult prügihunnikud, mis on mullaga kaetud. Tartus on suur probleem, et prügi veetakse salaja massiliselt Raadi lennuvälja alale, Eesti Rahva Muuseumist sajakonna meetri kaugusele. Sest ka Tartus on jäätmejaamu vähe ja nende töötajate suhtumine kraami toojatesse tõre. Seega, et säästa raha ja mitte ennast ärritada, on lihtsam vedada kraam öösel kuhugi võssa või metsa. Metsas vedelev prügi on „puutumatu loodusega” Eestis vägagi tavaline vaatepilt. Kas Jõgevale meeldivad illegaalsed prügikuhjad linna servas? Vaevalt.
Eestis on jäätmekäitlus üldse väga puudulik. Lääne-Euroopas on aastakümneid tavaline, et prügi sorteeritakse juba kodus ning majade juures on eraldi konteinerid plastile, paberile, klaasile, toidujäätmetele. Eestis on see endiselt haruldane.
Jäätmejaamade suhtumine, et mine oma rämpsuga parem puu taha, on ka puht majanduslikult sügavalt arusaamatu. Nähes asju, mida jäätmejaama tuuakse, tundus siinkirjutajale, et see tegevus on pigem väga põnev ja väga kasulik, mitte riigi poolt Jäätmeseadusega seatud tüütu kohustus. Nagu jäätmejaama töötaja meile toonitas, on nende eesmärk jäätmed uuesti kasutusse võtta. Ja see ei paistnud sugugi võimatu ülesanne. Pigem vastupidi. Mis ühele prügi, see teisele varandus – see on vana tõde. Isegi tänapäeva Eestis on võimalik kokku toodud prahti vägagi tulusalt realiseerida.
Seega soovitus Jõgeva jäätmejaamale – võtkem parem kahel käel vastu kõik, mis tuuakse, nii on kõigile parem.
MARGUS KIIS, kolumnist
