Kui pikaaegsete traditsioonidega Jõgeva jäähokit poleks olnud, peaks Jõgeva spordirahvas midagi muud välja mõtlema. Et aegade hämarusse ei kaoks igikestvad mälestused omade võidu täiuslikkuse rõõmuhetkedest, kuid samuti ka hinge kriipivast kaotusekibedusest.
Kui mitme aasta soojad talved ei lasknud teha looduslikku jääd, leiti asemele jäähokile sarnanev mäng – saalihoki. Vana põhi oli korralik ja edu tuli küllalt ruttu. Endine hokimees Marko Saksing asus meeskonna etteotsa treeneriks ja uus ala hakkas kogu pere tugeval toetusel hästi arenema. Alternatiiv Jõgeva jäähokile oli leitud. Algedu tiivustas, nüüd ollakse juba vabariigi tipus.
Jõgevamaa ja maakonnakeskuse juhid on kaua kunstjääle mõelnud, aga ikka tuli üks või teine asi vahele. Nüüd, kui algatusrühm koosseisus Hillar Kroodo, Tiit Mets, Heino Alaniit ja siinkirjutaja oma visiooni luua Jõgevale midagi tähelepanuväärsemat, nüüdisaegsemat, külma- ja jõuluvanamaale iseloomulikku veelkord kõne alla võtsid, haarasid Jõgeva poliitikud mõttest tugevasti kinni.
Vaadates tulevikku ja meenutades minevikku, öeldi omapoolne jah-sõna, et luua uusi töökohti, soodustada inimeste paiksust, tugevdada ühtekuuluvustunnet ja anda hoogu Jõgeva igakülgseks arenguks.
Otsustajad linnapea Kalmer Lain ja Maavanem Viktor Svjatõšev on tõestanud, et ühendades jõud ja seisukohad, on nad suutnud küllalt lühikese ajaga leida optimaalseid lahendusi esitatud projektile “Jõgeva jäähall“.
2009. aastal astuti selles vallas suur samm edasi. Kinnitati detailplaneering, linn tellis eskiisprojekti. Sihtasutus Jõgeva Sport avas jäähalli toetuseks arveldusarve 221047502612 Swedbank’is.
Jõgeval on valminud nüüdisaegne kergejõustikustaadion, uued tenniseväljakud ja moodne bussijaam.
Algatusrühmast on välja kasvanud kolm korda suurem initsiatiivgrupp.
Lööme proovikivi särama!
