Jõgeva linnavalitsus tunneb heameelt kodanikualgatuse korras tulnud ideedest ja soovib nende realiseerimisele igati kaasa aidata. Kui 2007. aastal võeti taas kalevi alt välja idee ehitada Jõgevale jäähall, siis istus Jõgeva linnavalitsus mõtte algatajatega ühise laua taha. Miks?
Linnas on enam kui 60-aastased jäähoki ja uisutamise traditsioonid, samas on meil kesised sportimisvõimalused talvisel ajal. On olemas initsiatiivgrupp, kes sooviks luua uusi võimalusi uisuspordiharrastajatele. Ja mis on külmalinn ilma jäähallita.
Viimase kahe aasta jooksul on leitud sobiv asukoht, algatatud Aia 40 detailplaneering ja töö üleandmisest puudub veel Keskkonnaameti kooskõlastus (seda on kahjuks oodata alles suvel). Valminud on jäähalli tasuvus-teostusanalüüs, Jõgeva linna arengukava tegevuskavasse on sisse viidud jäähalli ehitus, olemas on algsed eskiisjoonised, tutvustused tehtud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule, kultuuriministeeriumile, Eesti Jäähoki Liidule.
Kaks ideed tuleks ühendada
Koostöös EAS-i ja Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega on plaane peetud, millised on rahastamisvõimalused Euroopa Struktuurfondide kaudu. Ametlikult ja põhjalikult saab nende asutuste poole pöörduda ikkagi siis, kui kõik toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on oma kinnituse saanud. Aktiivsemalt on arutama hakatud, kuidas viia kokku Jõgeva Ilmaime teemapargi ja Jäähalli kontseptsioon, et tegevused üksteist toetaksid.
Kas need tegevused on olnud selle aja kohta piisavad, teab igaüks ise. Kõik ei suju alati, nii nagu soovid. Ja kui jäähallist unistajad soovivad saada seda ideaalkiirusel, siis tekivad koostöös ka väikesed pinged. Eriti nüüd, kui kõik peavad raha kokku hoidma. Erimeelsused tuleb kindlasti lahendada ühise laua taga. Inimesed ei tea tihti, kui kaua võtab aega detailplaneeringute tegemine. Kõigepealt tuleb protsess algatada Jõgeva linnavolikogus. Antakse välja tingimused planeeringu tegemiseks ja võetakse hinnapakkumised töö teostamiseks. Need saavad kinnituse linnavalitsuse istungil. Tutvustatakse eskiisvarianti ja toimunud aruteludelt viiakse projekti sisse muudatused. Erinevad ametkonnad hakkavad projekti kooskõlastama. Tegemist on suure maa-alaga, kuhu on plaanitud mitmeid objekte, seepärast võtavad kooskõlastused aega ning mitmeid jooniseid on tulnud ümber teha. Lihtsamad planeeringud võtavad aega 6-9 kuud, Aia 40 detailplaneeringu koostamine on võtnud tänaseks aasta ja kulub veel kuus kuud, kui see saab kinnitatud volikogus.
See aga ei tähenda seda, et Jõgeva linnavalitsus oleks idee toetamisest loobunud. Rasketel aegadel läbi mõeldud plaan töötab teinekord pareminigi kui eufooriaaegadel tehtu. Milline plaan lõpuks käiku läheb, seda ei oska täna keegi ennustada, sest kõik on võimalik. Kas jäähalli ehitab erasektor või Jõgeva linna poolt moodustatud SA Jõgeva Sport, kas laenuraha, Euroopa struktuurfondide raha või riigi raha eest, seda näitab tulevik. Aga võimalusi otsitakse ja tähtaegu lubada on raske. Võib-olla 2011, aga võib-olla 2020. Lisaks on vaja leida rahalisi vahendeid ülalpidamiseks. Ka see ei ole mitte väike summa, kuid kasutegur Jõgeva linna ja maakonna rahva tervisele ning vaba aja veetmise võimaluste paranemine kaalub selle üles. Tasuvus- ja teostusanalüüs näitas ka seda, et ilma kultuuriministeeriumi, Jõgevamaa omavalitsuste, sponsorite ja alaliitude toetuseta jäähall ennast majandada ei suuda.
Objektid kogu maakonnale
Kas Jõgeva jäähall on utoopia? Kindlasti mitte, sest igasse maakonda jäähall rajada oleks elementaarne ja riik peaks sellist nägemust toetama. Piirkonnas elab ikkagi ligi 38000 elanikku ja kesisel talvel on liikumisharrastajatel tingimused halvad. Kust tulevad uisutajad Kalevipoja uisu- ja rulluisumaratonidele, kus saavad treenida kiiruisutajad, jäähokimängijad ning lihtsalt uisutajad? Kuid kahjuks ei ole keskvõim kõige suurem spordi toetaja.
Jõgeva jäähall ei ole kindlasti ainult Jõgeva linna asi, nagu ei ole ka Kuremaa ujula ainult Jõgeva valla asi. Need objektid on vajalikud kogu maakonna rahvale. Asukoht on tingitud sellest, kus on traditsioonid, eestvedajad ja harrastajad. Kulusid tuleb aga ühiselt kanda.
Jõgevamaa omavalitsuste koostööst sõltub tulevikus ka see, kui jätkusuutlik on Jõgevamaa. Kui igaüks veab ainult oma vankrit, siis on raha otstarbekas kasutamine küsimärgi all. Kõik inimesed peavad mõistma, et kõiki teenuseid ei saa kodukülast, vahel ei saa neid ka kodulinnast. Rahvaarv seab piirid. Tänane majanduskriis tuletab seda taas meelde. Haldusreform on vaja ellu viia, siis saab vajadusi otstarbekamalt läbi mõelda.
Palju on mainitud, et miks Jõgeva linn ei kasuta KOIT-kava rahasid jäähalli rahastamiseks ja et 45 protsenti rahast on justkui kasutamata. Esiteks on eraldised jaotatud kahte vooru ja teise vooru taotlused esitati 20. märtsiks ning otsused tulevad alles aasta keskel. Sellest tulenevalt ka rahareservid, mida võib kasutada aastani 2013. Kindlasti ei jäeta midagi kasutamata. Teiseks on Jõgeva linn juba eelnevalt otsustanud KOIT-kava kaudu renoveerida lasteaiad Rohutirts ja Karikakar. Kas alates 2014. aastast võivad tulla jälle uued võimalused, seda otsustab Euroopa Liit.
Lõpetuseks tahan uisusporti harrastava inimesena kinnitada, et endiste jõgevlaste sihikindel tegutsemine on igati tänuväärne. Tean, et neil on plaanis kaasata sellesse projekti ka teisi Jõgeva linna patrioote — ühise eesmärgi nimel. Jäähall ei ole utoopia, vaid reaalsus, kui unistada suurelt. Mina küll usun. Jõgevamaal on vaja pikaajalisi traditsioone hoida ja uusi traditsioone luua.
iii
KALMER LAIN, Jõgeva abilinnapea
