Jõgeva haigla sai eelviimasena Eestis moodsa pea kaks miljonit krooni maksva röntgeniaparaadi. Nüüd ei pea siinne patsient enam eriarsti juurde minema, paberil röntgenipilt kaasas, mõnel keerulisemal juhul võtab ta kaasa vaid CD oma röntgeniülesvõttega.
Enamasti ei pea aga patsient üldse midagi kaasa võtma, sest tema röntgenipilt saadetakse elektrooniliselt Tartu Ülikooli Kliinikumi andmepanka, kust arst selle vajadusel mõne hiireklõpsu abil arvutist kätte saab. Uus röntgeniaparaat on Jõgeva haiglas juba üles pandud, praegu näevad selle seadistamisega vaeva tehnikud ja täielikult hakkab süsteem tööle mõne aja pärast. Seejärel luuakse ka web1000-l põhinev turvaline sidekanal andmepankade vahel ning alles seejärel võib aparaati töökorras olevaks lugeda.
Jõgeval pole enam arhiivi
Praegu ongi nii, et Tartu arstid näevad küll Jõgeval tehtud pilte, kuid Jõgeva arstid Tartu pilte veel ei näe.
Ühe digitaalse röntgenipildi arhiivis hoidmine maksab Jõgeva haigla juhi Peep Põdderi sõnul vaid 16 krooni, see on kolm korda odavam kui oli varasem röntgenipildi omahind. Oluline on, et Jõgeva enam ise arhiveerimisega tegelema ei pea. See hoiab kokku nii tööjõudu kui ka raha.
Patsienti röntgenisse saates on väga oluline, et igal saatekirjal oleks inimese õige isikukood, sest just selle järgi võtavad arstid hiljem arhiivist pilte välja.
Et röntgenipilti on võimalik digitaalselt töödelda, lihtsustab see arsti tööd. Pilti saab suurele ekraanile kuvades kontrastsemaks ja vajadusel ka värviliseks muuta. Jõgeva haigla radioloog Villu Kõiv kinnitas, et diagnoosida on arstil nüüd tunduvalt lihtsam.
Uus süsteem digitaliseerib röntgenipildi, skaneerides selle. Skaneeritud pilti töötleb kõigepealt õde, pannes selle ka andmepanka. Alles siis saab seda näha ka arst.
Röntgeniaparaadiga on kaasas ratastega laud, millega on võimalik raske haige ka näiteks neljandalt korruselt alla tuua, röntgenikabinetti viia ja sama laua peal ka pilt ära teha.
Peep Põdderi sõnul kavatseb Jõgeva haigla veel paar taolist lauda juurde muretseda. “See kiirendab röntgenis tööd, eriti mis puudutab lamavaid haigeid.“
Iga röntgeniseanss annab patsiendile mõningase kiirguskoormuse. Kui pilt on nädal aega tagasi tehtud, ei pea seda kohe kindlasti uuesti tegema, vaid tuleb lihtsalt andmepangast välja võtta.
Vana aparaat läks vanametalliks
Välja trükkida on röntgenipilti vaja küllaltki harva ja printerit haigla ei ostnud. Printida saab röntgeniülesvõtte ka tavalisele valgele A4 paberilehele. Kui on vaja tõesti spetsiaalselt prinditud pilti, siis Tartu arhiivis on see võimalus olemas.
Seal hoitakse röntgenipilte 100 aastat, vähem tähtsaid andmeid 30 aastat.
Uue röntgeniaparaadi ostmiseks andis raha Jõgeva linn.
Vana aparaati oli täis terve tuba, uus võtab neli-viis korda vähem ruumi, rääkis Jõgeva haigla radioloog Villu Kõiv.
Vana aparaat viidi vanametalliks. “Kuigi ka see vastas euronõuetele, oli see lihtsalt moraalselt vananenud,” tõdes Kõiv. Tema sõnul kaalus vana aparaat 3,2 tonni, uus aga neli korda vähem — 800 kilo. Peep Põdderi hinnangul jõudsid uue röntgeniaparaadiga Jõgeva haigla teenused tasemelt 21. sajandisse. Villu Kõiv ütles, et haigla on uut aparaati oodanud juba viimased viis-kuus aastat, selle aja jooksul on vahetunud kolm haiglajuhti.
HELVE LAASIK
