Kuidas kaelkirjak pika kaela sai
Kaugel-kaugel, ühes ilusas külas elas üks väga uudishimulik kaelkirjak. Kui ta parasjagu ei söönud, siis luuras ta teiste aedade taga ning piilus, mida majaelanikud teevad. Majaelanikele see üldse ei meeldinud. Ühel päeval tulid nad kokku ja arutasid, mida peaks ette võtma, et kaelkirjak enam aedade taga piilumas ei käiks. Pakkumisi oli palju, aga kõige paremaks peeti seda, et kõik ehitaksid endale kõrged aiad. Nii tehtigi. Kui kaelkirjak järgmisel päeval saabus, siis imestas ta, et kellegi hoovi pole näha. Ta hüppas ja hüppas, aga tema õnnetuseks tegi ta seda nii hoogsalt, et kael jäi aia vahele kinni. Ta oli aia küljes mitu nädalat, kuni lõpuks lahti pääses. Ta jooksis kähku koju. Seal läks ta peegli ette ja mis ta nägi? Ta kael oli väga pikaks veninud. Nii saidki kaelkirjakud endale pika kaela ja sellest asjast saati on nad väga ettevaatlikud.
Merilin Vipper
Kuidas jänes pikad kõrvad sai
Elas kord jänes, kes käis koolis nagu kõik teised jänesed. Aga Jänku-Jütsi kõrvakuulmine polnud just kõige parem. Ta rääkis sellest emale, kes pani kõrvaarsti juurde aja kinni. Kui Jänku- Jüts ja ema arsti juurde läksid, pandi ta ühe aparaadi alla, aga kõrvad jäid masina äärte vahele. Jänes püüdis küll kõvasti hüüda, aga keegi ei kuulnud. Jänese kõrvad venisid väga pikaks. Sellest ajast peale ongi jänestel pikad kõrvad.
Taavi Pint
Kuidas siil okkad sai
Elas kord üks siil, kes vahetas karva, kuigi unistas okastest, nagu teistel on. Ühel päeval hakkas ta jälle karva ajama. Siil läks metsa ja mõtles, kuidas ta küll okkad saaks. Ja siis ühtäkki kukkus talle peale heinahunnik, sest talumees tahtis sinna heinakuhja teha. Siilil hakkas imelik tunne, sest kuivanud hein oli valus ja torkis. Kuna ta oli paljas, siis läksid heinakõrred tema naha sisse. Kui ta heinakuhjast välja sai, oli ta üleni heinakõrtega kaetud ja need ei tulnud enam ära. Siil mõtles, et las olla pealegi. Nii saigi siil endale okkad.
Gennet -Joel Laks
Kuidas sebra triibud sai
Ükskord ammu- ammu aega tagasi elas üks sebra. See sebra unistas mustadest triipudest, sest ta oli ise valge. Ühel päeval pidid sebralapsed tööle minema. Nad kandsid põldmarju, mustikaid ja mustsõstraid. Väike sebra võttis korvi turjale ja hakkas kõndima. Järsku tuli talle nõrkus peale ja ta kukkus.. Kõik marjad veeresid laiali ja sebra nende keskel. Lõpuks tõusis sebra püsti ja avastas, et tal on triibud! Ta oli väga õnnelik, et ta endale triibud sai. Teised sebralapsed lõid ka kampa. Ka nemad said triibud. Nüüd elavad kõik sebrad õnnelikult ja triipudega.
Stina Heinola
Kuidas kaelkirjak sai pika kaela
Kunagi ammu elasid kaelkirjakud ainult paksudes metsades. Ühe pisikese kaelkirjaku sõbrad olid pisikesed linnud. Kõik nad rääkisid, et kui läheb hämaraks, tuleb välja Kuu ja see on ilusaim asi maailmas! Aga kaelkirjak ei näinud kunagi Kuud, sest puud varjasid tervet taevast. Ta nägi unes, et vaatab Kuud ja Kuu naerab talle säravalt vastu. Ühel päeval istus ta vee ääres ja vaatas oma peegeldust. Kolm pisarat kukkus vette ja ilmus välja Helesinine Veehaldjas, kes liigutas käsi. Ja juba hakkas kaelkirjaku kael tohutult kasvama. Lõpuks nägi ta Kuud. See ei olnudki niisugune, nagu ta arvanud oli. ?Miks sa jälle nutad?? küsis Helesinine Veehaldjas. ?Kuu ei olegi nii ilus,? sosistas kaelkirjak. ?Aga kas sa tahad siis oma lühikest kaela tagasi?? küsis haldjas murelikult. Kaelkirjak vaatas ringi. Pika kaelaga oli väga hea puudelt lehti võtta ja neid süüa.?Ei!? hüüdis kaelkirjak rõõmsalt. Ja sellest ajast peale ongi kaelkirjakutel pikk kael.
Marianne Dengo
Kuidas põrsas krussis saba sai
Elasid kord põrsas ja tema ema. Poiss oli seitsmeaastane ja käis esimeses klassis. Kord tuli põrsas koju. Ta sõi, mängis ja vaatas oma toas telekat. Ema koputas lapse uksele ja ütles, et põrsas õppima hakkaks. Poiss oli nõus. Tal oli õppimata eesti keel, mis oli tema lemmikaine. Ta õppis, õppis ja õppis ja järsku märkas, et ta saba on pliiatsi ümber. Poiss hakkas nuuksuma, sest ei saanud saba lahti. Kuid mida ta märkas: saba oli krussis! Põrsapoeg vaatas imeliku näoga saba ja hakkas äkki hõiskama. Ta oli nii rõõmus oma rõngas saba üle! Kui põrsas ja tema ema veel elus on, mäletavad nad siiani, kuidas põrsas krussis saba sai.
Hanna-Riin Guske
Kuidas konn roheliseks sai
Oli kord räpane tiik, kus elas räpane konn. Konn mõtles puhkama minna. Tal oli suur roheline reisikott. Kui ta teele asus, oli kõik nii normaalne. Aga järsku pani ta tähele, et reisikott oli värvi andnud. Küll see oli alles pauk! Konnake oli nii kurb, et lausa rohelised pisarad jooksid. Ja see muutis ta veel rohelisemaks. Siis nägi ta kaussi ja ta läks selle juurde jooma. Konnake jõi, kuid siis märkas ta, et see oli hoopis roheline värvipott. Ja nüüdsest peale on kõik konnad rohelised. Kas ei juhtunud selle konnaga palju äpardusi!
Elisabet Ottas
