Jõgeva Ehituse juht ja omanik Tiit Saarva ei kahelnud 1991. aasta lõpus Jõgeva KEKi lagunemise ajal hetkegi, et tuleb teha oma firma. Firma vormistamiseks hakati pabereid korda ajama 1992. aasta alguses, tegutsema asuti sama aasta aprillis.
Jõgeva Ehitus moodustati Jõgeva KEKi Voore jaoskonna baasil, firma kontor oli esialgu väikeses nn töödejuhatajate majas.
“Esialgu tegime alltöövõttu KEKi objektidel, rentisime kraanat, ekskavaatorit ja muid mehhanisme, sest meil endil neid polnud,” rääkis Saarva.
“Tegime lepingud ja hakkasime ekskavaatoreid ning muid mehhanisme KEKilt välja ostma, hiljem hakkasime koos ühe teise firmaga ka peahoonet välja ostma. Saime järelmaksuga, aga kui palju aastaid me maksma pidime, ma enam täpselt ei mäleta,” lisas ta.
Esimene leping tärklisetehase rajamiseks
Esialgu võeti Voore jaoskonnast tööle mõned inimesed. Tolleaegseid ehitusmehi pole täna Jõgeva Ehituses tööl mitte ühtegi, nad on läinud juba pensionile. Remondibaasis on kaks meest algusest peale ametis olnud, samuti kraanajuht. “Kokku võib ikka viis meest veel firma alguspäevadest tänaseni ametis olla,” rääkis Saarva. Tema sõnul tuli ka lagunenud MEKist nende firmasse väga häid töömehi.
Oma esimest objekti Saarva õieti ei mäletagi, esimese lepingu aga sõlmis firma Werol Tehaste juurde tärklisetehase rajamiseks. Ka põllumajandusosaühistutele on väga palju ehitatud. Põhilised tellijad olid tol ajal kohalikud omavalitsused, koolides ja lasteaedades tuli ikka remonti teha. Midagi suurt, uhket ja ilusat nendel aastatel ju ei rajatud.
Saarva mäletamist mööda on nad töötanud pea kõigis kolmeteistkümnes Jõgevamaa kohalikus omavalitsuses.
Viimane suurem töö Luual
Kõige raskem objekt on firmale seni olnud nende viimane suurem töö — Luua Metsanduskooli õppehoone. “Töö maht oli väga suur, aega aga oli vähe. Esimesed paar kuud me ainult lammutasime,” rääkis Saarva.
Töö mahult oli see võrreldav uue hoone ehitamisega. Kui uue hoone ehitamisel tuleb alustada vundamendi rajamisest, siis selle vana maja puhul alustasime hoopis lammutamisega. Vundament ja seinad jäid alles, aga needki tuli osaliselt uued teha.
Lõpptulemus on praegu selline, et peale vaadates läheb tuju ära – maja on väljastpoolt korrastamata, alus on küll tehtud, kuid heakord lõpetamata. Sees on küll kõik valmis, välja arvatud kelder.
Kõrval on võimla, mida korrastati Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) kaudu. Seal oli raha väljastpoolt kõik ilusaks teha, kuid seest on kõik tegemata, pole põrandatki. Nüüd on metsanduskoolil kaks objekti kõrvuti, mõlemad poolikud.
Miks riik laseb asju niimoodi poolikuks jätta, ei saa aru. See on pintsaku õmblemine varrukate külge.
Tiit Saarva sõnul oli kool küsinud CO2 raha ka õppehoone välisfassaadi kordategemiseks, kuid neile oli vastatud, et ei saa, sest seal pole kokkuhoid mõõdetav. “Mis eriline hoone see siis on, et seal pole võimalik mõõdetavaid tulemusi saavutada,” küsis ehitaja.
Tema hinnangul oleks õige võtta asjad käsile siis, kui raha on. “Kui raha ei ole, siis ei võtagi ette,” ütles ta. Nüüd ei saa võimlat kasutada, sest põrandat pole, aga varem oli see siiski kasutuskõlblik. Olukord on ikka absurdne. Ärge siis uut objekti alustagegi, kui vana pole lõpetatud,” ei saa ettevõtja aru. Ka ei pea ta maja fassaadi kordategemist ja ümbruse heakorrastamist luksuseks, vaid hädavajalikeks töödeks. “Praegu ei saa isegi muru jaoks mulda laiali ajada, sest kõnniteekivid on panemata. Kui see aga laiali ajada, siis saab rikutud eelmine töö,” tõdes ta.
Saarva suureks sooviks on, et mõistus võidaks.
Hea koostöö põllumajandusfirmadega
Tiit Saarva leiab, et praegu on õige aeg üks kuni viis miljonit Eesti krooni maksvaid objekte käsile võtta. “Väga pisikesi töid teevad enamasti ühe mehe firmad,” märkis mees.
Hea koostöö jätkub Jõgeva Ehitusel Torma põllumajanduse osaühinguga. “Seal oleme rekonstrueerinud lautasid, mullu ehitasime uue silohoidla, nüüd suvel tegime seal soojustustöid. Ka tänavu on mitu lepingut sõlmitud,” rääkis Saarva. Ka kriisi ajal andis sama ettevõte ehitusfirmale tööd.
Töötajate põud kollitab Jõgevalgi. “Oskajaid mehi polnud Luua õppehoone ehitusele kusagilt juurde võtta,” tunnistas ta. Lihtsama töö tegijaid veel leiab, aga kui töö küllalt spetsiifiline, siis jäädakse jänni. Samas leidis ettevõte ka paar oskajat meest, kes firmasse tööle jäid.
Koolidest tulnuid pole firma viimase kolme-nelja aasta jooksul palganud. Ajad olid rasked ja tööd keeruline saada. “Oleme püüdnud oma personalile tööd leida. Suviti on siiski alati abipersonali palgatud.”
“Karikakra” lasteaia uue hoone ehitushankele Jõgeva Ehitus ei kvalifitseeru, see on liiga suur objekt ja vaja väga kiiresti valmis teha. Siis tuleks kõik muud tööd kõrvale jätta ja ainult ühele objektile keskenduda. See ei oleks Saarva hinnangul jätkusuutlik.
Ehitusmaterjalide hinnad kerkivad
Ehitusturul on praegu kulud ülikiiresti kasvanud. “Vaatad küll, et peaks ikka plussi jääma, aga kui kulud kokku lööd, tuleb asi vaevu ots otsaga kokku, vaata et miinusesse ei jää,” tunnistas firmajuht.
Kui vaadata ehitusmaterjalide hindu ja tuletada meelde paari aasta tagust hinda, siis ehmatab küll. “Kui katusepleki ja metalli hinnatõusudest veel räägiti, siis värvide puhul ei tehta sellest üldse juttu. Ja kui arvestada paari-kolme aasta taguse hinnaga, siis on altminek kindel. Igal juhul tasub hinnad vahetult enne kalkulatsiooni tegemist üle vaadata,” soovitas ta.
Augustist 2011on ettevõte osaühing, raamatupidamise aastaaruannet on nii veidi lihtsam teha.
Kinnisvaraga on firma samuti tegelenud. Jõgeval osteti KEKi peahoone ja pangahoone, 2006. aastal valmis Tartus Vao tänaval rida- ja korterelamu. 2009. aastal moodustati eraldi OÜ Jõgeva EKV, see ettevõte tegeleb kinnisvaraga ja haldab pangahoonet ning Tallinna mnt 9 endist remonditöökoda ning endist KEKi peahoonet. Kinnisvaraarendusega tahetakse Tartus edasi minna, krundid on olemas ja detailplaneeringud tehtud ning ridaelamu võiks veel püsti panna. Enne aga peab kinnisvaraturg kosuma, sest korteritele on vaja ka ostjaid.
Ka Jõgeva linna servas on firmal krundid olemas ning mõnda saaks kasutada eramukrundiks. Korterite hinnad on Jõgeval madalad, ehitamise hinnad aga samad mis Tartus, pigem isegi veidi kallimad, sest betooni tuleks ju Tartust vedada.
Uusi eramuid Jõgevale praegu samuti ei rajata. Tavaliselt kõpitsetakse vanu. Pangalaenudega praegu keegi ehitada ei taha, sest intressimäärad on kõrged ja pangad ei kipu ka lahkelt laenu andma. Samas on inimesed ära hirmutatud ja suuri kohustusi ei taheta kaela võtta.
Jõgeva Ehituse objekte
2007 Luua Metsanduskooli töökojahoone
2007 Kuremaa võimla osaline rekonstrueerimine
2007 Luunja Keskkooli spordisaali rekonstrueerimine
2009, 2010 Nina külas asuva puhkemaja rekonstrueerimine
2012 Mokko turismi majutushoone
2012 Lustivere hooldekodu tervise ja rekreatsioonikeskuse esimene järk
2012 Jõgeva Sordiaretuse Instituudi fassaad ja katus
i
HELVE LAASIK
