Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kauaaegne direktor akadeemik Hans Küüts on öelnud, et kui ühes asutuses töötavad ainult noored, on see komöödia, kui vaid vanad, siis tragöödia, kui aga on olukord, kus mõlemad koos, võib seda nimetada harmooniaks. Suurepärane koostöö põlvkondade kooseksisteerimisest on vajalik ka kohalikus omavalisuses.
Maakonnakeskusest Jõgevalt on viimasel ajal järjest rohkem noori lahkunud teistesse Eestimaa paikadesse ja ka välisriikidesse õppima või tööle. Kodulinna tagasi tulevad neist arvatavasti vähesed. Kui nii edasi läheb, ohustab Jõgevat juba lähemas tulevikus pensionäride linna staatus. Väärikas vanuses inimesed vajavad austust ja lugupidamist, paljud nende kogemused rakendamist. Kui aga eakad moodustavad ühes paikkonnas enamuse, ei ole see piirkond enam jätkusuutlik.
Huvi siduda end ühe paikkonnaga, siia pikemaajaliselt elama jääda ja kodu rajada, sõltub paljuski kaasaegsest haridus-, kultuuri- ja spordikeskkonnast. Selline väikelinn nagu Jõgeva saab paeluda ja atraktiivne olla kas hinnatud hariduse, aktiivse kultuurielu või heade sportimistingimuste poolest.
Riigigümnaasiumi idee vajab arutelu
Jõgeva koole on läbi aegade iseloomustanud tugevad traditsioonid ja konservatiivsus heas mõttes. Seda arvestades tuleks hoiduda seniste aastakümnete vältel välja kujunenud haridusstruktuuride kergekäelisest ümberkorraldamisest. Jõgeva linnavolikogu enamus kiitis hiljuti heaks riigigümnaasiumi rajamise idee. Kui õpilaste arvu pidev vähenemine tingib vajaduse muutuste järele, siis võiks nüüdisaegse gümnaasiumi välja kujundada ühe või teise senise gümnaasiumi baasil. Mõistagi peaks sellele eelnema põhjalik analüüs koos pedagoogidega ja võib-olla isegi rahvaküsitlus.
Mõnikord on koolivahetus ühel või teisel põhjusel möödapääsmatu. Täiskasvanud poja ja tütre isana ning mitmekordse vanaisana näen lapse turvalisuse ja järjepidevuse võlu selles, kui õpilane alates esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini samas koolimajas õpib. Nii jäävad tema ümber kaheteistkümneks aastaks enamasti samad õpilased ja õpetajad. Plaanitava riigigümnaasiumi rajamine lööks kardetavalt mõrasid ka õpetajate kollektiivi terviklikkusse. Pinged kaasnevad küsimustega, missugused õpetajad jäävad tööle ja millisesse kooli.
Jõgeva linnavolikogu esimees Meelis Pauklin ja äsja töö lõpetanud valitsuse haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas allkirjastasid riigigümnaasiumi rajamiseks Jõgevale hea tahte lepingu. See peaks tähendama vaid suunavõtmist riigigümnaasiumi loomiseks. Lõplikku otsust pole aga veel tehtud. Nii et veel peaks olema võimalik protsessi peatada, kui põhjalikult järele mõeldes ja arvestusi tehes sellisele otsusele jõutakse.
Iseenesest on riigigümnaasiumiks kavandatud Aia 34 asuva vana koolihoone nüüdisajastamine teretulnud ettevõtmine. Minu meelest sobiks see maja üldiseks huvikoolimajaks, kus võiksid koos tegutseda Jõgeva kunstikool, muusikakool ja võib-olla ka raamatukogu.
Praeguste plaanide järgi toob riigigümnaasiumi rajamine kaasa ka hoone üleandmise Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Nii jääks omavalitsus talle olulisest varast ilma. Teadaolevalt saab küll vaid riigigümnaasiumi rajamisel Aia tänava koolimaja renoveerimiseks kasutada CO2 saastekvoodi müügist laekunud rahasid. Küllap pole need aga ainsad rahaallikad. Nüüdisajastamiseks peaks olema võimalus kasutada teisigi vahendeid, näiteks neid, mis pärinevad Euroopa Liidu fondidest.
Jäähall muudaks Jõgeva atraktiivseks
Spordi ja vaba aja veetmise valdkonnas on erinevatel aegadel ja eriti viiel viimasel aastal diskuteeritud Jõgevale jäähalli ehitamise plusside ja miinuste üle. Olles aastaid toetajana jäähoki juures, toetan ka jäähalli rajamist Jõgevale. Külmalinnale pean seda eriti sobilikuks ja hästi toimivaks objektiks, millel on kaugelt suurem tähendus kui ühel tavalisel spordihoonel. Sellel ehitisel oleks täita laiaulatuslik regionaalpoliitiline roll.
Seda enam nüüd olukorras, kus on võimalik tegutseda selle nimel, et Jõgevale kerkiks Eesti jääspordialade keskus. Usku jäähalli suurendab seegi, et sellise keskuse rajamisele pretendeerivad mitmed teisedki maakonnakeskused. Kuna jääspordialade keskuse ehitamine leiaks toetuse riigilt, piirkonna omavalitsustelt, Euroopa Liidu fondidest, investoritelt jne, tuleks kohalikel spordielu eestvedajatel, omavalitusjuhtidel, maakonnajuhtidel ja Jõgevamaalt Riigikokku valitud tipp-poliitikutel tegutseda võimalikult intensiivselt. Muidu võib rongist maha jääda.
Tõhus ja mitmekülgne koostöö ühise huvi nimel võimaldab aga kindlasti sihile jõuda.
Skeptikute kõhklus tugineb ennekõike jäähalli majanduslikule tasuvusele ja suurtele ülalpidamiskuludele. Erinevatel põhjustel pean aga jäähalli rajamist igas mõttes perspektiivikaks ettevõtmiseks Piisavalt avar, kaasaegselt välja ehitatud ja atraktiivne jäähall meelitab kohale nii lähemalt kui kaugemalt erinevate talispordialadega tegelejaid: jäähokimängijaid, kiiruisutajaid, tavalisi uisutajaid, curlingu harrastajaid, kelguhokiga tegelevaid invasportlasi.
Mõistagi tuleb selleks luua sobivad sportimistingimused nii tõsisematele tegijatele kui ka harrastajatele. Küllap avanevad jääalade keskuses, kui see leiab riiklikku toetust, treeneritel ja spordipedagoogide paremad võimalused oma kasvandike õpetamiseks. Võimalik, et mõnigi noor ja võimekas haritud sptsialist otsustab just sellepärast Jõgevale tööle ja elama tulla.
Jäähalli teevad polüfunktsionaalseks, hubaseks ja atraktiivseks konverentsisaal, nõupidamisruumid, puhketoad, kohvik jne. Kindlasti ka külmakamber temperatuuriga –43,5, kus iga huviline saaks omal nahal alati kogeda Eestimaa rekordilist pakast.
Just tulevases jäähallis ja selle ümbruses võiksid toimuda traditsioonilised külmalinna üritused Jääpurika festival ja Küüslaugufestival. Rääkida Jõgevast kui külmalinnast võime ainult siis, kui siin on jääspordialadega võimalik ka aastaringselt tegelda.
Jäähall on plaanitud ühenda spordikeskusega Virtus. Sarnaselt Tallinna linnale ei tohi ka Virtus kunagi lõplikult valmis saada, vaid peab pidevalt uuenema ja arenema. Eskiisprojekt ja detailplaneering jäähallile on juba olemas. Juhul muidugi, kui praegune eskiisprojekt kattub jääspordialade keskuse vajadustega.
Kui kunstikooli uueks asukohaks saaks Aia tänava koolimaja, võiks selle huvikooli praegustesse spordihoones asuvatesse ruumidesse sisustada tervise- ja ravikabinetid. Virtuse naabrusse sobiks hästi ka läbi teaduse ja mängulisuse põimumise külmatemaatikat kajastav Ilmaime teemapark. Kõik eelnev loob omakorda eeldused suurema majutusasutuse ehitamiseks.
Lasteaed spordikeskuse juurde
Nii kujuneks välja ainulaadne sportimise ja vaba aja veetmise linnak koos mitmete ettevõtetega, mis töökohti loovad ja kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendavad. Selle rohkearvuline külastatavus ei kujune iseenesest, vaid eeldab põhjalikku ja professionaalset müügi- ja reklaamitööd. See oleks koht, mille järgi Jõgevat teataks ja tuntaks.
Praegu on teoksil uue maja ehitamine lasteaiale Karikakar. Olen mitmegi kaaslinlasega arutanud, et selle lasteasutuse jaoks leiduks sobiv pind Virtuse ja tulevase jäähalli lähedal. See loob tingimused, kus tervist edendav spordi ja puhkekeskkond on lastelgi otse käe-jala juures. Nii luuakse eeldus, et maast madalast kasvavad tublid tervisesportlased ja arenevad oma ala tipud.
<p />
Senise Karikakra lasteaia maja, kus veel hiljuti suuremahulisi remonditöid tehti ja mida nüüd plaanitakse lammutada, võiks aga jätta alles mõnelegi ettevõtjale-arendajale — müügiks või rendipinnaks. Töö on tehtud ning ruume on võimalik kasutada. Lammutamine linnale raha sisse ei too.
Lähiajal tuleb Jõgeval teha otsuseid, mis eeldavad mõtlemist mitte ühe-kahe, nelja-viie, vaid paarikümne aasta jagu ette. Me peame suutma selleks julgelt unistada ja ka julgeid otsuseid teha. Mitte pugema tegematajätmiste põhjendamiseks igapäevaste murede ja raskuste taha.
Kui oleme ettenägelikud ja julged, siis on meie linnas ka tulevikuks kauneid kodusid, kilkavaid lapsi, tegusaid mehi ja naisi ja loomulikult ka väärikaid vanureid. Ja Jõgevat teatakse kui Eestimaa külmakeskust, kus alati midagi põnevat teoksil.
i
KAIDO LEHTLA, Jõgeva elanik, ettevõtja
