Praegu Tartu Pauluse koguduse vaimulikuna leiba teeniv, varem Põltsamaal ametis olnud Joel Luhametsa sõnum on inimestele keerulisel ajal, et eesti rahval pole kunagi varem nii häid aegu olnud, ainult meie soovid on väga kõrgele tõstetud.
“Ma tahaksin panna käe iga inimese õlale ja öelda: ärge iial kahelge, et Jumal on olemas. Kui te Jumalasse usute, ei pööra te enam tähelepanu ebaolulistele asjadele ning saavutate eluks vajaliku rahulolu.”
Kindlasti on paljudele tuttav praeguse Tartu Pauluse koguduse vaimuliku, kunagi EELK Kuressaare ning hiljem Põltsamaa kogudust teeninud Joel Luhametsa nimi. Küllap mäletatakse sedagi, et Joel Luhamets oli üks kandidaat viimasel EELK peapiiskopi valimisel.
iii
“Minu isa oli sattunud Rõuge kihelkonnast Laitsnast Posti külast Antslasse elama. Isa sünnikoht oli aga Luhamaal, seal, kus on praegu Eesti-Vene piiripunkt. Teda oli varem kaks korda mobiliseeritud nii Vene kui Saksa sõjaväkke ja seda taheti teha veel kolmandatki korda. Raudteeametnikud vabastati armeeteenistusest ja nii ta raudteele tööd otsis ning leidis selle Antslast,” jutustas Tartu Pauluse koguduse vaimulik oma vanematest.
iii
Joel Luhametsa ema oli oma elus peamiselt õmblejana leiba teeninud. Emal oli väga ilus lauluhääl. Isa oli lisaks raudteelase ametile ka jutlustaja kohalikus palvemajas, kus nad koos emaga laulsid ning jumalateenistusi läbi viisid. Ta sai jutlustajaks kohe pärast Antslasse elama asumist 1944. aastal ja lõpuks ordineeriti seal ka õpetajaks. Köstrikoolitusega isa juhatas Antslas kohalikku laulukoori, mängis orelit ja harmooniumi. Muusikaande on oma vanematelt kaasa saanud ka Joel Luhamets.
iii
Energeetikuamet polnud meele järele
Alates 1970. aastast sai Joel Luhametsast tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane. Ent ülikooliaastail toimus temas sisemine muutus, mis põhjustas ka muutuse tema edaspidistes õpingutes ning seeläbi kogu hilisemas elus. “TPI-s õppimise ajal toimus minus usuline pööre. Ma ei suuda mõista neid inimesi, kes kujutavad endale maailma ette ilma Jumalata. Ei saa ju olla, et mitte millestki tekib midagi. Mina pole Jumala olemasolus kunagi kahelnud.”
Luhametsast sai täiskarsklane, tal tekkisid uued sõbrad. Ent TPI-d ei saanud ta tookord pooleli jätta, sest see oleks tähendanud Nõukogude Armeesse minemist. Nii lõpetas ta TPI ja suunati Märjamaa sovhoosi energeetikuks.
Joel Luhametsal oli kindel plaan usuteadust õppima minna ning nii pöörduski ta ise sovhoosi direktori poole palvega, et ta töölt vabastataks. Direktor oli tore mees, kes ka ise usuasjadest huvitus. Ta palus Joelil endale asendaja otsida. Asendajaid pakkus Luhamets välja mitmeid, ent algul ei jäänud direktor nendega rahule. Mingil hetkel direktor siiski lubas, et energeetik saab alates jaanuarist ametist priiks.
Enne sovhoosist lahkumist otsustas noor mees tähistada seda peoga Märjamaa restoranis. Mõned päevad varem oli sovhoosi direktor Joelile küll öelnud, et ei saa teda veel ametist vabaks lasta. Ent pidu oli juba ette valmistatud ning sai ka teoks. Saalgi sai rahvast täis. Keset pidu tuli ootamatult telefonikõne julgeolekust, kust anti käsk pidu kohe ära lõpetada. Pidu lõpetati, kõik peol käinud töökaaslased kutsuti Raplasse julgeolekusse, kaasa arvatud sovhoosi direktor.
Esimeseks töökohaks Kuressaare ja Kaarma kogudus
Kohe pärast Märjamaalt lahkumist asus Joel Luhamets 1977. aasta veebruaris õppima Usuteaduste Instituuti. Juba 1978. aasta 6. septembril ordineeriti ta õpetajaks ning ta asus teenima Kuressaare ja Kaarma kogudust Saaremaal. Saaremaalt tuli Luhamets ära 1989. aastal.
Tema sõnul oli Kuressaares meeldiv, ent ometi tahtis ta mandrile tagasi, sest vanemad olid siin. Kirikuõpetaja amet on ju selline, et nädalavahetustel on vaba aega napilt.
iii
Saaremaalt Antslasse sõiduks kulus aga seitse tundi. Saaremaalt lahkumise järel oli tal võimalus valida Pärnu ja Põltsamaa vahel. Põltsamaal oli küllaltki korralik elamispind olemas ja nii tuligi Luhametsa pere siia.
Hea õpetaja austamine laieneb ka järeltulijale
Põltsamaa kogudust asus Joel Luhamets teenima 1989. aasta oktoobris. Põltsamaal töötatud aastaid meenutades andis Luhamets kõrge hinnangu selle koguduse endisele legendaarsele õpetajale Herbert Kuurmele. “Kui üks õpetaja on teinud kogudusele midagi halba, laieneb see halb ka teistele õpetajatele. Kui kedagi õpetajatest väga austatakse, siis see austus laieneb samuti teistele õpetajatele. Nii sain ka mina osa austusest, mida tunti Herbert Kuurme vastu,” lausus ta.
“Töökaaslasena oli Herbert Kuurme tõesti äärmiselt meeldiv inimene. Kuurme edu pant oli tema väljapoole suunatus ja erakordne mälu. Ta tahtis inimestega suhelda, ta teadis ja mäletas kõiki sealseid inimesi ning tundis huvi nende endi ja nende lähedaste käekäigu vastu. Võimalik, et tema enda lapsed ehk võisid temast kui isast vahel puudust tunda, sest Kuurme pühendas ennast täielikult koguduse liikmete ja kogu kohaliku rahva teenimisele.”
Jumal oli andnud Herbert Kuurmele kõrges easki veel võrdlemisi hea tervise ning tal oli tahet oma tööd jätkata. Tänu sellele polnud Joel Luhamets Põltsamaa koguduses teenides väga hõivatud. Põltsamaa aastail avanes Joel Luhametsal võimalus mitmeteks põnevateks välisreisideks.
Nii käis ta ära maakera kuklapoolel Austraalias, kus toimus Kirikute Maailmanõukogu seitsmes assamblee. Lauluraamatu komisjoni liikmeks olemine viis vaimuliku Rootsi ja Kanadasse selle komisjoni töökoosolekutele.
“Tol ajal olid need reisid veel väga haruldased,” toonitas Luhamets.
Peagi algas Põltsamaal vana pastoraadihoone ülesehitamine. Luhametsa sõnul oli ehitustöödega tegelemine tema jaoks huvitav ning põnev.
Peapiiskopi amet ei võlu
iii
Kuid Joel Luhametsa hingekarjasekarjääri mahub ka kandideerimine peapiiskopi kõrgesse ametisse.
“Tegelikult teadsin ma juba ette, et ma pole peapiiskopi tüüp,” nentis ta. Ent viimastel valimistel tehti päris mitmete
praostkondade poolt Joel Luhametsale ettepanek kandideerida.
“Inimene teeb vahel ikka rumala otsuse ja nii ma selle nõusoleku andsingi. Peapiiskopiks saamine oleks olnud minu jaoks suur õnnetus. Selles ametis on liiga palju administratiivset juhtimist, milles ma olen väga nõrk,” tunnistas Luhamets. “Ma ei tea, kas ja mis põhjusel võidakse sellise ettepanekuga uuesti minu jutule tulla. Ma ei saa küll ette ennustada, milline võiks olla see ajamoment ja asjaolud, miks ma peaksin siis peapiiskopiks kandideerima. Kuid ma loodan, et lähen pensionile just siitsamast Tartu Pauluse kogudusest. Peapiiskop tegutseb oma ametis pensionileminekuni või ka surmani. Otsuse peapiiskopi osas langetab Eesti Kirikukogu. Ja loodetavasti on sellel kogul edaspidi paremaid kandidaate.”
Koguduse liikmete arv kahekordistunud
Põltsamaalt viis elutee Joel Luhametsa Tartusse. “Ma olin siis Viljandi praostkonna praost. Kirikute kogudused on moodustunud eelmise Eesti Vabariigi aegsete maakondade piiride alusel ja nii kuulub EELK Põltsamaa kogudus veel praegugi Viljandi praostkonna koosseisu.”
1996. aasta kevadel toimus sinod Tartu praostkonnas ja praost Tammur oli selleks hetkeks juba 79 aastane, mistõttu Konsistoorium ei soovinud tema jätkamist praostina. Nii jäi sinodil Tartu praostkonna praost valimata ja see paluti määrata Konsistooriumil. Et sinodis kokkuleppele ei jõutud, ei määratud uut praosti mitte Tartu praostkonnast, vaid praostkonda määrati hooldama hoopis Joel Luhamets. Kuna praostkonna koosolekuid peeti siis Tartu Pauluse kiriku ruumes, palus Pauluse koguduse juhatuse esimees asuda Joel Luhametsal Pauluse kogudust juhtima. Luhamets ise usub, et lihtsaks tegi selle pakkumise vastuvõtmise tema jaoks asjaolu, et ta sai hakata lisaks õpetaja ametikohustustele tegelema Tartu Pauluse koguduse kiriku remonditöödega.
Ent Luhamets on suutnud ka Pauluse koguduse uuele elule aidata. 1996. aastal, kui ta seal ametisse asus, oli kogudusel 800 maksumaksjat. Tänaseks on nende arv tõusnud 1650ni. “Maksumaksjate arvult oleme me praegu Eestis neljandal positsioonil, kiriklike talituste arvult aga teisel kohal,” iseloomustas Luhamets Pauluse kogudust.
iii
Näiteks matuseteenistuste osas oldi möödunud aastal lausa juhtpositsioonil. See on Luhametsa sõnul tõestuseks, et kogudus on populaarne ja neilt tellitakse matusetalituste läbi viimist väga suures osas ka väljastpoolt kogudust. Koguduse elujõulisusest annab tunnistust ka fakt, et selle liikmete hulka kuulub viis praegust ministrit eesotsas peaministriga. Peale peaministri on koguduse liikmed veel haridusminister, majandusminister, kaitseminister ja kultuuriminister. Hetkel käib Tartu Pauluse koguduse kirikuhoones tõsine remonditöö, mille maksumus on umbes 150 miljonit krooni. Linti täielikult renoveeritud kiriku ukse ees peaks saama lõigata 2013. aasta kevadel.
Joel Luhametsa elukäik
*Sündis 19. märtsil 1952 Antslas
*Õppis Antsla Keskkoolis
*Kuuendast klassist alates kuni keskkooli lõpetamiseni mängis kooli bändis
*Lõi aktiivselt kaasa ka spordis, talle meeldis suusatamine ja kergejõustik
*Tollase Antsla Keskkooli tõkkejooksurekord oli tema nimel
*Keskkoolipäevil olid tugevaks küljeks reaalained
*Valis erialaks elektrivõrgud ja -süsteemid
*Temast sai 1970. aastal TPI üliõpilane
*Üsna kõrgkooli algul sattus vaimulikku ansamblisse “Sela“
*Lõpetas TPI ja suunati Märjamaa sovhoosi energeetikuks
*1977. aasta veebruaris asus õppima Usuteaduste Instituuti
*Juba sama aasta oktoobris läks Usuteaduste Instituudi tudeng praktikale Kuusalu, Loksa ja Leisi kogudusse
*Kristlike noorte seltskonnas tutvus oma tulevase abikaasaga
*Tollel ajal õppis Tiina veel muusikakeskkoolis viiulit ja tegeles ka laulmisega.
*Moodustati ansambel “Oikomene”, kus mõlemad kaasa tegid
*Tiina õppis konservatooriumis esimesel kursusel, kui Joel Luhamets ta oma naiseks palus
*Abielu sõlmiti suvel enne Tiina teisele kursusele õppima asumist.
*Juba 1978. aasta 6. septembril ordineeriti Joel Luhamets õpetajaks ning ta asus teenima Kuressaare ja Kaarma kogudust Saaremaal
*Saaremaal sündisid ka kõik kolm Luhametsa pere last —Kristjan, Katrin ja Eva-Liisa —, kes sealsamas kooliteed alustasid.
*Vahepeal jätkus laste koolitee Põltsamaal ning lõputunnistused said nad kätte Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist
*Joel Luhamets tuli Saaremaalt ära 1989. aastal
*Põltsamaa kogudust asus ta teenima 1989. aasta oktoobris
*Käivitas ajalehe Eesti Kirik, mille esimene number nägi trükivalgust 1990. aasta märtsis
*Samal ajal valiti Joel Luhamets Konsistooriumi assessoriks.
*Samuti valiti ta Lauluraamatu komisjoni liikmeks.
*Põltsamaal töötades tuli kohalikku poliitikasse, valiti Eesti Kongressi saadikuks
*Sai Isamaaliidu liikmeks
*1993. aastal sai temast ka Põltsamaa linnavolikogu liige
iii
TOOMAS REINPÕLD
