Jõgeval võrsunud Joel Juht esitles Uku Kivimaja kohvikus eluloolist raamatut „Võitlus ei-vastustega”, mis jutustab tema karmikoelisest lapsepõlvest ja noorusaastatest, tipptegijaks jõudmisest tänavatantsukunstis, osalemisest ekstreemmaratonidel ning perekonnainimeseks saamisest.
Sündmuse sissejuhatuseks ütles Joel Juht, et Jõgeval raamatu esitlemiseks tegi talle ettepaneku sõber Marek Saksing.
Joelil tekkis idee hakata raamatut kirjutama kuus aastat tagasi. Esimesed peatükid saidki siis valmis. Paraku „kadus” aga koos failidega ajakirjanik, kes oli loomingulises protessis projektijuhiks ja abiliseks, mistõttu tuli hakata raamatut otsast peale tegema.
„Paljud on minult küsinud, miks soovisin raamatut kirjutada, mis mul hakkas? Olen öelnud, et elus on mingid sellised etapid, mis juhuste, uute tutvuste või keskkonna tõttu nõuavad sinult kardinaalset muutust. Koolipoiss olin ma õpetajate ja ema jaoks. Ise ma aga kooli minna ei tahtnud. Kui lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöötaja erialal, oli see mulle endalegi üllatuseks, kuidas see teoks sai. Raamatust tuleb välja, kuidas ja mis pidin välja nuputama, et toime tulla,” rääkis Juht.
Joeli sõnul puutub ta oma töös praegu kokku noorte, lastevanemate ja üldse väga erineval tasandil inimestega. „Vahel on tunne, et arvatakse, et mul on kõik väga lihtsalt tulnud. Nii otsustasin, et pean raamatu kirjutama, enne kui keegi oma armsa suukese lahti teeb ja minu lugu seletama hakkab.”
38-aastane Joel Juht mõtles raamatu kirjutamisel ka sellele, et oma isa käest jäid tal paljud vastused saamata. Enda elu eredamad peatükid otsustas Joel aga suuresti kirja panna ka väikese poja jaoks.
Pöördudes lugejate poole kirjutab Joel Juht, et raamat on pühendatud kõigile neile headele inimestele selle eest, et „te uskusite minusse ja julgustasite mind unistama, tegutsema ja veel kaugemale püüdlema.”
Esimeses peatükis annab 14. veebruaril 1981 sündinud Joel ülevaate õnnelikult alanud, kuid peagi keeruliseks muutunud lapsepõlvest. Peatükk „Allakäik” annab realistlik-naturalistliku ülevaate elust üheksakümnendate aastate „normaalsele” ühiskonnaelule alternatiivses maailmas. Juttu on ka Juhti maadlemisest Jõgeva raskejõustikuklubis Ramm, huvi tekkimisest tänavatantsu vastu, hääletades Tartus tänavatantsutreeningutel käimisest, Eesti tänavatantsu eestvedajaks kujunemisest ja teistestki tähelepanuväärsetest sündmustest ja läbielamistest.
Viimane peatükk kannab joeljuhtiliku pealkirja „Hull, kuhu sa jooksed”. Selles kirjutab ta 2017. aastal tehtud 137 kilomeetri pikkusest heategevusjooksust Tallinnast Jõgevale Siimusti lastekodu Metsatareke toetuseks, osalemisest 247 kilomeetri pikkusel kõrbejooksul Marathon Des Sables, tänavu toimunud polaarmaratonil Montane Yukon Arctic Ultra Race, kus distantsiks ligi 700 kilomeetrit ning teistelgi maratonidel.
„Ekstreemsporti harrastama motiveeris mind üks vanem, elurõõmus ja actionit täis sõber Aivar, kes soovitas osaleda Tartu suusamaratonil. Kui kõhklesin, kutsus ta mind Soome nädalaks treeninglaagrisse. Raamatus kirjeldan, kuidas Soomes suusatades kuulsin mingit sahinat ning siis märkasin kuuekümne-seitsmekümne aastast soome vanaema suusatamas. Ta kihutas minust mööda. Et mitte oma mahajäämust välja näidata, võtsin joogipudeli ning hakkasin jooma. Selle tegevuse ajal oli soomlanna jälle edasi jõudnud. See oli tugev motivatsioonipauk, mille järel otsustasin kindlasti maratonile minna.”
Raamatus on mitmete inimeste arvamusi Joelist, tagakaanel ka tsitaadid maadlustreener Tiit Uspenski, teleajakirjanik Reet Linna ja JJ-Street tantsukooli juhi Peeter Taime jutust. Nostalgiat ja atraktiivsust annavad fotod, alates kaheksakümnendate-üheksakümnendate aastate Jõgevast kuni piltideni tänavatantsu suursündmustest ja ekstreemspordiga tegelemisest. Joel Juhti abistas raamatu loomisel ajakirjanik Aigi Viira.
Esitlusele Jõgevale oli tulnud huvilisi erinevatest põlvkondadest
JAAN LUKAS
