Lõpuks ometi selgus, miks Jevgeni Ossinovski nõudis seaduse muudatusega Riigikogu liikmete haigekassa nõukogust välja ajamist. Plaanis on raisata ligi miljon eurot Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa nime muutmisele. Samas ei jätku raha haigete ravimiseks, inimeste ümberõppeks – kokkuvõttes selleks, milleks need asutused on ellu kutsutud. See on täielik hullumeelsus!
Selgituseks neile, kes ridade vahelt haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamises midagi eriskummalist ei näe – nii saab üks minister või üks erakond ellu viia oma tahtmist, ilma et oleks ülearu palju silmapaare jälgimas. Antud juhul kõneleme priiskamisest asutustes, mis peaksid inimesi aitama.
Naeruväärsed põhjendused raha kulutamiseks
Nimevahetuseks planeeritakse 865 000 eurot. Kusjuures haigekassa nimevahetuseks kulub 200 000 eurot ja töötukassa omale 665 000 eurot. Töötukassa juures on eriti märkimisväärne see, et suurem osa rahast ehk 450 000 kulub büroode väljanägemise muutmiseks. Isegi töölauad tuleb välja vahetada, et tööruumid nimevahetusega vastavusse viia. Kas tõesti peavad olema erinevad töölauad, kui asutuse nimes muutub sõna „töötukassa” „töökassaks?
Naeruväärsed on ka haigekassa raha kulu põhjendused, et kui tulevad uued töötajad ja neil on visiitkaarti vaja, siis see tuleb tervisekassa logoga ning kui me anname välja aastaaruande, siis sellel on juba uus logo. Huvitav, kas mõnes trükikojas sõltub visiitkaardi hind asutuse nimest. Eks ikka tuleks uuele töötajale visiitkaart tellida ka siis, kui nimemuutust ei tule.
Kaks asutuse juhti on otsustanud, et haige- ja töötukassa nimevahetus on nende asutuste maine huvides. Nende hinnangul on see nimevahetus oluline ka haigetele ja töötutele.
Ärge tulge mulle ütlema, et 865 tuhat eurot ei leia mõistlikumat rakendust. Minu hinnangul on haigele oluline see, et ta saab kõrgetasemelist ja kiiret ravi. Töötule on oluline ennekõike see, et ta saaks vajaliku väljaõppe ja abi, et tööturule naasta.
Kui nimevahetuse otsus langetatakse, siis ühel hetkel peaksid needsamad otsustajad isiklikult mõnele haigele vastama: „Andke andeks, meil ei ole teie ravimiseks seda kümmet või kahtekümmend tuhandet, sest see raha kulus meil nimemuutmise reklaamile, siltidel ja valguskastidele.”
Kas üks mõistlik inimene on võimeline niimoodi vastama? Kes sellest kasu saavad? Kelle huvides seda tehakse? See on järjekordne näide raha raiskamisest „söögi alla ja söögi peale”.
Enamik inimesi niimoodi ei arva
Kõigi nende aastate jooksul, mil olen poliitikas olnud, ei ole ma kordagi kuulnud, et tervishoius oleks raha piisavalt. Haigekassa ja töötukassa juhtide sõnul on üks nimevahetuse ajend see, et aastate jooksul on nendele asutustele antud lisaülesandeid. Selle vastu ei vaidle keegi, et iga asutuse ja ettevõtte nimi võiks väljendada nende peamisi tegevusvaldkondi. See eeldab aga, et kõik tegevused ja ülesanded on ka reaalselt täidetud.
Mulle tundub, et enamik inimesi niimoodi ei arva. Inimeste hinnangud töötukassa tegevusele kujunevad ikkagi kokkupuutel töötukassaga. Kui see asutus pakub heal tasemel nõustamist, koolitust ja teisi teenuseid, siis peavad inimesed sellest ka lugu. Just seetõttu tuleb raha kasutada selleks, et täita esmalt oma tänaseid ülesandeid.
Asi on ju lihtne. Kaks juhti on otsustanud, et nende asutuste nimevahetus on väga oluline. Nemad arvavad, et haigetele ja töötutele on see nimevahetus samuti väga oluline. Las nad siis vahetavad nime. Aga lepime kokku, et kõik kulutused, mis selle protsessiga kaasnevad, korjavad nende asutuse juhid annetustena. Kui nad veel ei tea, kuidas annetuste korjamine käib, siis las õpivad seda fondilt Kingitud Elu. Kui annetusraha koos, siis on ju selge, et sellele nimevahetusele on selge rahva toetus, kui ei, siis jätku nimed rahule ja tehku oma tööd.
Kui Töötukassas ja Haigekassas on olemas need üleliigsed 865 tuhat eurot, siis võiks selle annetada vähiravifondile Kingitud Elu. Nad oskavad seda raha tunduvalt paremini kasutada. Selline julge annetus tõstaks töötukassa ja haigekassa mainet tohutult ja võiks omada kordades suuremat efekti kui praegu kavandatud nimevahetus.
AIVAR KOKK, Riigikogu Maaelukomisjoni esimees
