Laupäev, 14. juuni oli üleriiklik leinapäev — küüditamisohvrite mälestamiseks, keda traagilisel juuniööl 1941. ja märtsis 1949 loomavagunitesse aeti ja Siberisse või teistesse Venemaa küladesse tasuta tööjõuks veeti. Nagu ikka sel puhul, asetati ka Jõgeval küüditatute mälestuskivi jalamile rohkesti lilli ja süüdati mälestusküünlaid.
Esmaspäeva hommikuks olid lilled ja küünlad kadunud. Sama juhtus ka 25. märtsil, ainult et siis kadusid lilled ja küünlad kohe sama päeva õhtuks. Tuleb välja, et leidub inimesi, kellele pole miski püha. Miks oli vaja lilled ja küünlad minema viia? Kuhu? Mälestuskivi rüüstamine pole küll tegu, millega kaaslaste ees uhkeldada!
Meenub sarnane juhtum Tallinnas Liiva kalmistul, kus praeguseks kindlaks tehtud vaimse hälbega mees saagis maha elujõuliste mändide ladvaosad ja jättis tüükad püsti. Kurjategija tabati tänu kalmistu rüüstamise oma mureks võtnud inimestele, kes valvasid, kuni saagija tabati.
Märtsiööd ja -õhtudki on pimedad, jaanikuised piisavalt valged, et kuriteo toimepanijad märkamatuks ei jääks. Loodame, et heade inimeste abiga saab vandaalidele jälile. Igal juhul on korrakaitsjatel palve, et kui keegi mäletuskivi juures midagi kahtlast nägema juhtus, siis ta sellest ka neile teada annaks.
17. juuni 2008
