Järjekordne hinnatõus

Tänasest tuleb Jõgeva tarbijal arvestada veel ühe hinnatõusuga: kaks aastat muutumatuna püsinud toasooja hind kerkib üle 90 euro. Siiani maksis see üle 60 euro. See omakorda tähendab, et tarbija peab arvestama edaspidi talvel märksa suuremate arvetega.
Pääsu pole aga kuhugi. Tarbija rahakott seab omad piirid, kuid soojakraani talvel ja sügisel ju kinni ei keera. Maapiirkonnas, kus palgad on niigi pisikesed, tähendab iga lisanduv kulueuro rohkem muret kui rõõmu.
Ka ajakirjanik Anvar Samost märgib tänases arvamusloos, et poliitiline kemplus energiahindade šoki vastu abi leidmiseks ei ole tegelikult jõudnud mitte kuhugi. Ühiskonnas olevad pinged on edasi lükatud ja plaani pole endiselt.
Seisame silmitsi mitmete tõusudega, mis surub toidukorvile, auto kütusepaagile ja ka sellele, mida ja kui palju iga päev tarbida saame. Tuhanded pered esitavad arved hindade kompensatsiooniks, kuid pikki lahendusi ei paista. Ja tõsi ta on, et edasised investeeringud on äärmiselt vajalikud. Eesti peab olema võimeline tuulevaiksel jaanuaripäeval oma elektritarbimise tipukoormuse iseseisvalt ära katma. See võib lühikeses perspektiivis tunduda raha matmisena, aga pikas perspektiivis annab paremini ennustatava elektrihinna abil kindlasti majanduse konkurentsivõimele tuge ja on julgeolekuaspektist väga oluline.
Uued arved hakkavad lähinädalatel saabuma. Põhjust rõõmustamiseks pole, ehk pooleldi kergemalt hingata küll. Kuid see sellegipoolest ei päästa.