2017. aasta sügisest käivitub uus riiklik ringiraha toetusskeem, millega kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste huviringid saavad noortele üle Eesti kättesaadavamaks.
Reformierakonna valimisprogrammis on alati olulisel kohal olnud noorte huvitegevuse temaatika. Õigupoolest on valitsus noorte huvitegevuse riigipoolse toetamise võimaluste otsimisega aktiivselt tegelenud juba viimased kümme aastat. Aastatel 2008-2009 jõuti ka nn ringiraha toetussüsteemi väljatöötamiseni, ent kahjuks jäi plaan toona majandussurutise tõttu ellu viimata.
Nüüd on valitsuses taas jõutud noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamiseni, mille koostamises lepiti kokku koalitsiooni tegevusprogrammis 2015. aasta aprillis. Toetuse eesmärk on tuua huvitegevuse juurde eelkõige noori, kes praegu selles sotsiaalmajanduslikel, logistilistel või teistel põhjustel ei osale.
Seaduseelnõu materjali ette valmistades selgus, et umbkaudu 15 protsenti noortest ei osale üldse huvitegevuses ning paraku on ka erivajadustega laste võimalused väga piiratud. Väikestes valdades napib sageli juhendajaid, sobilikke ruume või vahendeid.
Rohkem on probleeme huvitegevuse kättesaadavusega suurtest keskustest kaugemal. Seetõttu peame väga oluliseks toetuse piirkondlikku jaotust nii õpetajate-juhendajate tasustamiseks kui vajadusel ka transpordiks.
Huvitegevuse mõiste iseenesest on lai. Siia kuulub kooliväline arendav tegevus, nagu näiteks kultuur, sport või loodus- ja täppisteadused. Siinkohal on mõeldud nii ringides tegutsemist kui ka muusika-, kunsti- ja spordikoolides õppimist.
Ühed professionaalsemad vaba aja veetmise koolid on kindlate õppekavade alusel töötavad huvialakoolid ehk kunstikoolid, muusikakoolid ja spordikoolid, kus sooritatakse tasemeteste ja eksameid. Huvikooli lõpetanul on võimalik asuda siiani hobiks olnud erialal edasi õppima. Kindlasti peab pakutav vaba aja veetmise võimalus olema kvaliteetne, hariv ja silmaringi avardav, see ei saa olla lihtsalt noorte kokkusaamine noortekeskuses. Huviharidus tähendab siinkohal ikkagi kogenud juhendaja käe all korraldatavat koolivälist tegutsemist ning ka vajalikke õpimaterjale või vahendeid. Seetõttu on plaanis toetust anda nii ringijuhendajate töötasuks kui tarvikute ostuks.
Praeguse ajakava järgi peab huvihariduse seadus jõustuma järgmise aasta sügisest ning seda on hakanud kultuuriministeeriumi abiga ellu rakendama haridus- ja teadusministeerium. Valitsuse plaani kohaselt on toetusraha suuruseks järgmisel aastal septembrist detsembrini kuus miljonit eurot ning alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.
Toetusraha hakkab liikuma läbi kohalike omavalitsuste. Et praegu on ringijuhendajatest pigem puudus, on kohalikel omavalitsustel väga oluline just õpetajaid-juhendajaid tasustada.
Noorteseire andmetel on ligi 30 000 last huvitegevusest kõrvale jäänud.
LAINE RANDJÄRV, riigikogu kultuurikomisjoni esimees, Reformierakond
