Siim Kallas on saanud oma eurovoliniku koha praktiliselt kätte. Suur Peeter on rahul. Res Publica juht Juhan Parts on see-eest järjest toetuspinda kaotanud. Väike Peeter on pideva tühja kõhu tunde tõttu kannatust kaotamas. Samas on see ainult asja üks pool.
Isikutevahelise salaleppe ajakirjandusse toomine on absoluutsele enamikule kahe erakonna liikmeist koti pähe tõmbamine. Kui varem kahe valitsuspartei toetajad arvasid, et nende käetõstmisest midagigi oleneb, siis nüüd on ilmnenud selle arvamuse paikapidamatus.
Selgub, et suured, tähtsad otsused tehakse isegi mitte tagatoas, arutluste käigus, vaid mõne inimese “diilina”. Isikliku kasu saamise eesmärgil. Aga see on solvav kõigile, eriti meie viieteistaastase demokraatiapürgimuse taustal.
Tankistid päästma
Kui üks ettevõte hakkab rappa vajuma ja selle päästmine pole otstarbekas, siis tuuakse mängu tankistid. Nende osa on vana firma rahulikult lõpule viia, et omanikud saaksid uue nime all ettevõtmist jätkata. Meie poliitikaklassikaks on 1994. aastal toimunud nulltoetusega liberaalide muutumine Reformierakonnaks, mis kindlustas järgmise aasta Riigikogu valimistel 19 kohta.
Tänasel päeval on valitsuse toetus rekordmadalusel. Ühinemise õnnestumine on tegelikult olematu. Vaja astuda otsustavaid samme.
Reformierakond toob mängu mehe Tartust. Kes küll ei tea salalepetest, aga kellel on välimust, et tema “juhtimisel” vahepealsed paar aastat üle elada. Ekslinnapea Ansip sobib tankistiks ideaalselt, sest pealinna mänge ta esialgu ei adu. Samuti on ta läbipõletamiseks sobiva koha peal. Pool aastat majandusministrina ja võimalikust üleriiklikust populaarsusest ei saa unistadagi.
Res Publica omalt poolt lükkab Reformi juhendamisel Tallinnas esiplaanile Tõnis Paltsi. Viimasel pole midagi kaotada, sest korra ta on juba linnapeana kõrbenud. Hõrenema kippuvaid Tallinna erakondlaste ridu saab võimu juures olles kasvõi ajutiselt siduda.
Pealinnas viljeletav taktika ei saa olla pika perspektiiviga, vaid selge märk ajutiste lahenduste kasutamisest enne lõplikuma muutuse leidmist.
Lähitulevik toob selgust
Käigud, mida Reformierakond ja Res Publica praegu teevad, on seotud mõlema poole kartusega, et pind võib jalge alt kaduda. See tähendab, et partner mängib nad üle ja selle tulemusena võidakse jääda valitsusest välja.
Kui reformi liikmeskond on suhteliselt püsiv, siis Res Publica ähvardab lagunemine. Allorganisatsioonides köeb vastasseis Tallinna otsustamistele.
Rakveres toimuski grupiviisiline erakonnast väljaastumine. Väiksele osale reformistidest võib hakata paratamatult vastu Siim Kallase Res Publicale antud lubadus viia liberaalid konservatiivide ühendusse. Aga see on maailmavaateline seisukohavõtt, mis enamusele Reformi liikmeist eriti korda ei lähe.
Arvestades viimaseid arenguid võib nentida, et kartus poliitmaastiku muutustest pole alusetu.
Muuseas, Rein Taagepera poolt pakutud praeguse valitsuse pooleteiseaastane eluiga saab läbi novembris.
Andrus Villem, kolumnist
