Pole just väga palju selliseid ettevõtmisi, mis kord väikselt ja vaikselt alustatuna ajapikku nii tuntuks ja populaarseks kosuvad, et see algatajaid-tegijaidki mõnikord hämmastab. Sellist sorti sündmus on täna 13. korda teoks saav Suur Paunvere väljanäitus ja laat.
Mis seal salata, just väljanäituse järgi, kus lisaks ostu- ja müügirõõmule nutikaile, töökaile, maitsekaile ja stiilseile osalejaile preemiaid, aurahasid ja kiitusekirju jagatakse, kus päev läbi kultuurset meelelahutust pakutakse ja kus ikka ja jälle tekib tunne, et Paunvere ristiisa, vanameister Luts ise kõike seda nalja pilveservalt jälgib, teatakse meie maakonda ja eriti Palamuset üle vabariigi ja siin-seal raja tagagi.
Suurimat kapsapead ehk Nunnut, mille ikka seesama kurvavõitu näo, kuid lustaka sulega Luts kord surematuks kirjutas, ei toodud aga seekord väljanäitusele kindlasti mitte sängi alt, vaid ikka peenramaalt või põllult, kus aedvili end külmadeni hästi tunneb ja veel kosubki.
Ja kui teil ka poole tsentneri raskust kõrvitsat, hiigelporgandit, kaheksajalga meenutavat kartulit ega muud põnevat näha tuua ei ole, tulge ikka kõik täna Paunverre ehk Palamusele kaema ja ostma. Et ei peaks näiteks nädala-paari pärast avastama ja kahetsema nagu Sirgasmäe pererahvas, et näe, väljanäitus olla juba ära peetud!
25. september 2010
