Esimesel päeval ligi sada kilomeetrit sõitu.
Esimesel päeval sõitsid ratturid ligi sada kilomeetrit. Need, kes kogunesid juba reede õhtul eelüritusele Härjanurme, pidid pedaale sõtkuma veel kümmekond kilomeetrit enam. Marsruut oli valitud nii, et midagi oleks kõigile. Sõita sai nii mööda kruusa- ja kõrvalteid kui ka lausa metsarada pidi. Samas oli ka kiiremaid lõike mööda maanteed. Näiteks tõsisemal laskumisel Emumäel mõõdeti kiiruseks 50 kilomeetrit tunnis ja enamgi. Peatusi oli piisavalt palju, nii said matkajad puhata ja turismiobjektidega tutvuda. Ratturid tutvusid Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudega ja said maitsta samas kasvatatud ube. Kohal oli ka Jõgeva vallavanem Saima Kalev. Edasi liikusid ratturid Paduverre, kus tutvuti talumuuseumiga. Jõgevamaale jäi ka esimene raskem tõus ? Kärde mägi. Endla looduskaitsealal said ratturid matkata ka jalgsi: nii läbiti peamiselt mööda laudteed kulgev neljakilomeetrine matkarada. Vastuse said ka kõik küsimused, mida matkalised suutsid välja mõelda. Edasi liikus pikk ratturite rivi juba Lääne-Virumaale. Peatuti Pandivere kõrgustiku kõrgeimas tipus Emumäel, kuulati orelimuusikat Simuna kirikus, tutvuti Äntu järvedega. Tragimad ratturid tegid läbi ka tehniliselt üsna raske Äntu-Nõmme loodusõpperaja, väsinumad jätkasid teekonda mööda maanteed. Palju meeldivaid elamusi said ratturid Kiltsi mõisas, kus oli kohal ka giid. Samuti oli huvitav ronida Vao tornlinnuses. Palju kiitust väärivad korraldajad, kes olid suutnud asja organiseerida nii, et inimesed olid igal pool kohal ning objektid matkajatele avatud. Ka ei küsitud nende külastamise eest mingit tasu. Ette oli hoiatatud ka külapoodide omanikke, näiteks Käru pood oli avatud ligi kolm tundi tavalisest kauem. Muidugi oli see kasulik ka poeomanikele, sest ostjaid ratturite hulgas jätkus.
Rändureid igas vanuses
Matkajaid oli igas vanuses, alates kaheaastastest, kes turvatoolis sõitsid ja lõpetades üsna eakate inimestega. Umbes kümneaastased ratturid läbisid retke juba iseseisvalt. Iga matkaline sai sõidutempo ise valida ning matk oli üldiselt jõukohane kõigile, ?laibaauto? abi vajas kõigest seitse inimest ja neistki liitus enamus juba järgmises peatuspunktis matkakaaslastega. Hästi oli korraldatud tehnoabi. Kõik, kellel rattaga probleeme, said sõiduvahendi korda ja teekonda jätkata.
Rattamatkajate kokkutulek ei ole aga ainult matkamine, kavas oli ka palju muud põnevat. Nii oli laagrilistele õhtul Porkunisse tulnud esinema ansambel JÄÄÄÄR, samuti korraldati lustakaid võistlusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Avatud oli paemuuseum ja öösel kella poole kaheni vaadati filmi ?Vanad ja kobedad saavad jalad alla.? Kel siis veel uni ei tulnud, sai osa võtta niinimetatud öölaulupeost, kus lauldi kõigile tuttavaid rahvalikke laule.
Hommikul äratati rahvast muusikaga ja kutsuti kõiki hommikuvõimlemist tegema. Unised näod, mis telkidest välja vajusid, said õige pea virgemaks. Seda enam, et paljusid meelitas ilus ilm ka ujuma. Üles seati ka kraanid, mille all kõik soovijad end pesta said, ei puudunud muidugi ka kosutav hommikueine. Vahvaid sportlikke mänge ning mälumäng olid kavas ka reedesel eelõhtul, siis tehti tutvust ka Härjanurme kalataluga.
Teine päev polnud sugugi kerge
Mõned matkalised olid veendunud, et teine rännupäev tuleb õige lihtne, kõigest 45 kilomeetrit sõitu. Hiljem selgus, et nii lihtsalt ratturid siiski ei pääse. Matk kulges suuresti mööda kõrval- ja metsateid ning kilometraaziks kogunes vähemalt kuuskümmend kilomeetrit. Ometi tasus väntamine ennast ära: matkalised said tutvuda Viru-Jaagupi kirikuga, samuti Mõdriku lossikompleksiga. Enne päris lõppu ootas rattureid veel raske katsumus. Rakvere vallimäele, kus oli ka kokkutuleku ametlik lõpetamine, viis pikk ja raske tõus. Lõpp-punktis sai kuulata ehedat folkloorimuusikat ning loositi välja kaks peaauhinda ? lennureis Berliini ja korralik maastikuratas.
Peakorraldaja Alar Alapert ütles, et jäi kokkutulekuga igati rahule, nagu ka kõigi eelmistega. Seekord suutis ta aga ise rohkem ?inimeseks? jääda kui mõnel eelmisel korral, kui väsimus olnud lausa tappev. Kokkutuleku korraldusmeeskond on ligi kuuekümneliikmeline, inimesed teevad seda tööd vabast ajast ning tasuta. Järgmisel korral alustatakse matkaga Rakverest ja suundutakse Harjumaale.
Rattamatkajate kokkutulek on kujunenud suurürituseks, kuhu inimesed tulevad tervislikku nädalalõppu veetma, seda tihti perekonna või töökollektiiviga. Kokkutuleku eesmärgiks on rattasõidu kui ühe tervislikuma ning samas väga hästi silmaringi laiendava liikumisviisi propageerimine. Rattasõpradele tutvustatakse erinevaid Eestimaa piirkondi ja läbitakse ka palju selliseid paiku, kuhu autoga sõites ei pruugi kunagi sattuda.
EVA KLAAS
