26. jaanuar tõi teate, et Vahemere Liidu peasekretär, Jordaania diplomaat Ahmad Khalef Masadeh astus tagasi puhkenud rahutuste pärast Egiptuses ja Tuneesias ning väidetavate tülide tõttu organisatsiooni enda sees.
Jäägu Masadeh’ motiivid lahkamata, ent vaadakem põgusalt seda regiooni. On täiesti mõistetav, et Vahemere lõunakaldal ei kulge kõik õlitatult. 1995. aastal käivitus Barcelona protsess, millest omakorda kasvas 1998. aastal välja Vahemere Liit. Kuid Iisraeli-Palestiina küsimus ja laiemalt Iisraeli suhted Araabiamaadega on jäänud kummitama protsesside arengut.
Kriitikud on nentinud, et Barcelona protsess pole teeninud seda eesmärki, milleks see loodi ehk Vahemere Araabiamaade demokratiseerimiseks. Ent need ei ole üleöö juhtuvad asjad ja pealegi ei saa Euroopa Liit olla range kooliõpetaja rollis ega sekkuda riikide sisepoliitikasse.
USA president Barack Obama nentis oma iga-aastases kõnes “Olukorrast riigis”, et USA seisab Tuneesia inimeste kõrval. Meenutatagu, et ka EL on alati toetanud inimõigusi ja jäänud truuks demokraatlikele väärtustele.
Egiptuse ja Tuneesia rahutused võivad viia demokraatiani, mis on ainult tervitatav. Ent tähtis on vältida inimohvreid ja maa sattumist kaosesse. See ei ole kasulik ei nende maade inimestele endile ega ka Euroopa Liidule. Hullem stsenaarium on muidugi, kui rahutused lõpevad islamiäärmuslaste võiduga. See annab diktaatoritele ettekäände ja õigustuse kraanid järjekordselt kinni keerata, sest saab alati öelda, et kui seda ei tehta, tulevad võimule äärmuslased. Viimased ise aga looksid muidugi kõrgendatud terroriohu Euroopas. On üks asi tegutseda Afganistanis või Pakistanis, aga teine asi Vahemere lõunakaldal, kust on hõlbus Euroopasse pääseda.
Ja loomulikult peaks Eesti inimestel olema huvi Tuneesia ja Egiptuse sündmuste vastu ka rohujuuretasandilt, sest Egiptus rohkem ja Tuneesia vähem on maad, kuhu talvised turismireisid peamiselt suunduvad. Keegi ei sooviks ju sattuda oma perega rahutuste keskele ja kannatada. Nii, nagu juhtus õnnetute Rootsi jahimeestega, kes Tuneesias oma püssidega vihase rahvahulga kätte sattusid, kes neid palgasõduriteks pidas. Seega tasub uudiseid sellest piirkonnast erilise huviga jälgida.
Loe ka http://ec.europa.eu/eesti/blog/index_et.htm
i
ERKKI BAHOVSKI, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik
