Üleriigilisi jahitrofeede näitusi korraldab Eesti Jahimeeste Selts üle aasta. Detsembris Sagadi metsamuuseumis olnud seitsmendale näitusele ja ekspertidele hindamiseks esitati üle tuhande vääristatud jahitrofee, millest 427 olid näitusele välja pandud. Jõgevamaalt saadeti Sagadisse viimaste aastate jahitrofeede paremik ? 44 trofeed, nende hulgas 13 paari soku- ja neli paari põdrasarvi, kümme paari metssea kihvu, kuus kopra-, kolm hundi- ning kaks karu- ja kährikukoljut.
Kuldaväärt ilves ja hundid
Väärindatud ilvese kolju ja naha esitas hindamiskomisjonile vaid Aivar Anijago ning mõlemad jahimälestised pälvisid kulla. Kungla jahiseltsi esimehel Gaido Padrikul oli näidata hõbemedalit väärt hundinahk ning 2004. aastal Lääne-Virumaal ja mullu lastud huntide koljud, mis said kulla ja pronksi. Kulla sai ka Vambola Saatre 1999. a. kütitud hundi vääristatud kolju. Hindamiskomisjonile võibki esitada ka varem kütitud, kuid näitusele esitamata jahitrofeesid. Eriti palju esitati neid eelmisel üleriigilisel näitusel, kus Jõgevamaa mehed teenisid koguni 18 kulla-, 20 hõbe- ja 11 pronksikarva medalit.
Uudsem asi on meil kähriku ja kopra kui trofeelooma vääristamine. Kõik kuus näitusele esitatud koprakoljut tulidki medalile, Viljar Saare ja Vahur Sepa trofeed said kulla. Vahur Sepa kollektsiooni lisandusid ka hõbedased medalid kähriku- ja koprakolju eest.
Tosin medaliga sarvepaari
Nagu varasematelgi näitustel, toodi nüüdki eksponeerimiseks rohkesti metskitse- ja põdrasarvi. Kunnar Põder ja Jaan Paomees said sokusarvede eest kulla, Ain Aru ja Alari Päären hõbeda ning Jõgevamaa viis jahimeest pronksi. Põdrasarvi toodi Sagadi näitusele kokku 158. Jõgevamaad esindasid Elmo Eresi, Peep Aroldi, Viktor Veikolaineni ja Enno Surva trofeed. Kõik nende esitatud sarved said pronksmedali. Metssigade kihvade kategoorias jõudsid kullale Peeter Aruoja ja Margus Pärnpuu, Riivo Saar ja Ain Aru hõbedale ning Mart Sander, Sulev Läänesaar, Toomas Võime ja Juhan Padrik pronksile. Seekord oli suurnäitusele esitada ka kaks karutrofeed, üks mullu ja teine tunamullu lastud, kuid kumbki ei kogunud medali jaoks vajalikku punktisummat. Jahitrofeede hindamiseks on ühtsed standardid, juba eelmisel näitusel hakati neid hindama rahvusvahelise jahitrofeede organisatsiooni (CISi) reeglite järgi.
Jõgevamaa ulukid on heas seisus
“Jõgevamaa jahimeeste üsna rohke medalisaak on tunnustuseks, et meil tahetakse ja osatakse oma jahimälestisi väärtustada ja talletada. Samuti näitab maakonna jahimaadelt kütitud ulukite medaliväärsete trofeede rohkus siin elutsevate metsloomade head seisundit ja elujõulisust. Seetõttu võib loota meie jahimeeste edu ka järgmistel suurnäitustel,” nentis Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist ning kauaaegne jahimees Vello Einaru. Mullukevadise ulukiloenduse andmetel elab Jõgevamaal 3000 metskitse, 700 põtra, 1500 kobrast, 87 ilvest, 76 hunti, 71 karu ja tuhat metssiga.
ARDI KIVIMETS
