Teatavasti on Eestis 350 jahikollektiivi ligemale 15 tuhande jahimehega. Kuigi jahimehed on läbinud koolituse ja sooritanud laskekatse, pole kõigi püssimeeste laskeoskus just kiita. Ja ega paljude kohta teatagi, kui täpse silma ja kindla käega nad on. Laskekatsed on ju küllaltki leebe normiga ja kui esimesel korral sealt läbi saada ei õnnestu, saab korrata. Ulukijahil aga halvasti lasta ei või, loom võib jääda metsa piinlema. Jahilaskesport on üsna vana ala, milles peetakse nii Euroopa kui ka maailma meistrivõistlusi, kus on ka Eesti esindus osa võtnud. Tänavu on meil koguni oma maailmameister: augustis jõudis selleni jahilaskur Andrei Ine?in. Üsna palju jahilaskevõistlusi korraldatakse meilgi, kuid neid pole just palju, kes nii tähtsatest tiitlivõistlustest saavad ja julgevad osa võtta. Spordivõistlustel esinemine vajab eelnevat treeningut ning laskeoskust saab lihvida ikkagi lasketiirus, mitte metsas. Jahimeeste laskeoskuse tõstmiseks ning nende kaasamiseks treeningutele ja laskeüritustele käivitatigi tänavu jahimeeste üleriigiline laskealane koolitus-korrespondentsvõistlus “Kütiliin 2006”. Paljudele haavlilaskmise võistlustele lisandus uus võistlussari liikuva uluki silueti laskmises jahirelvast kuulidega. Iga jahikollektiiv võis välja panna kaheksaliikmelise kütiliini, suuremad jahtkonnad said esineda aga mitmega. Arvesseminevat tulemust sai jahtkond sooritada vaid üks kord, seda nagu päris kütiliinil, kus uluk ei jää ootama, millal kütt jõuab teda uuesti lasta. Jahirelva ja sihiku valikki oli vaba ? võis tulistada nii sile- kui ka vintraudsest relvast, vaid laskekaugus oli vastavalt relvale kas 35 või 50 meetrit. Nõnda on ka päris-jahil, et kütiliinil seisvatel meestel on erinev relvastus.
Jõgevamaa jahimehed seadsid oma kütiliinid üles Saare vallas asuvas Männiku lasketiirus. Nõuetele vastava laskeväljaku rajasid Kullavere Jahimeeste Ühistu mehed hea mitu aastat tagasi. Nüüd pole maakonna umbes seitsmesajal jahimehel vaja jahikatsete sooritamiseks või võistlusteks teistelt maakondadelt lasketiirude kasutamist kaubelda. “Seekord käis enne suurulukijahti laskmist lihvimas üle ootuste palju mehi. Oleksime treeninud ja viinud võistluse läbi varem, kuid tänavu püsis pikka aega metsaminekukeeld,” nentis Kütiliin 2006 kohtunik-usaldusmees Valentin Kulikov. Võistluslaskmisel tuli parimaks tulemuseks tabada neli lasku seisvasse ja kuus üksiklasku liikuvasse siluetti. Seekord lasti nn Euroopa metssea märklehte, mis on varem kasutusel olnutest märksa väiksemad. Tänavuste võistluste kokkuvõttes osutusid maakonna täpsemateks küttideks Reimo Kõps (86 silma sajast võimalikust), Janis Kiis (82) ja Enno Ottis (79). Oma meeskondade kütiliinide edule aitasid kõvasti kaasa ka Olavi Kool, Peeter Kees, Harry Pütsep, Vahur Sepp jt. “Kütiliin 2006” jõudsid maakonna esiritta Palamuse, Kullavere, Pala ja Kalana jahtkond.
ARDI KIVIMETS
