Kui veel aasta tagasi leidus päris palju inimesi, kes soovisid korraldatud jäätmeveoga liitumise asemel ise oma jäätmekäitlust korraldada, siis nüüd on nende inimeste hulk tublisti vähenenud. Põltsamaa linnavalitsuse järelvalvespetsialisti Tiit Vaheri sõnul kirjutavad Põltsamaa elanikud viimasel ajal üha rohkem avaldusi, soovides liituda korraldatud jäätmeveoga.
Vaheri sõnul loetakse Põltsamaa linnas kinnistut omav ja kohapeal elav jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud selleks ette nähtud lepingu või mitte. Korraldatud jäätmevedu hõlmab olmejäätmeid ning see toimub kinnistupõhiselt.
Liitunud 1004 kinnistut
Praeguse seisuga on Põltsamaa linnas korraldatud jäätmeveoga liitunud 1004 kinnistut. Vaheri sõnul võib linnavalitsus anda jäätmevaldajale erandkorras õiguse korraldada oma majapidamises jäätmekäitlust ise. Selleks tuleb jäätmevaldajal esitada kirjalik avaldus linnavalitsusele. Korraldatud jäätmeveost vabastatud jäätmevaldaja peab viima aastas üks kord jäätmejaama vähemalt 80 kilogrammi jäätmeid, kus kilogrammi jäätmete eest tuleb tasuda 3,60 krooni.
Samuti lasub sellisel jäätmevaldajal kohustus esitada aastas kord linnavalitsusele kirjalik selgitus selle kohta, kuidas ta majapidamises tekkinud jäätmeid on käidelnud. Linnavalitsuse otsusega on kirjaliku avalduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastatud 38 kinnistuomanikku, kellest pooled kavatsevad siiski sellega liituda. Järelvalvespetsialisti sõnul mõistsid paljud, et ise jäätmeid käidelda ja neid jäätmejaama toimetada läheb kallimaks kui korraldatud jäätmeveoga liitumine. Ka pole inimestel jäätmeveoks vajalikku tehnikat.
103 kinnistul ei ela keegi
Linnavalitsus on põhjendatud avalduse alusel vabastanud või lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks 143 kinnistut, mille omanikud elavad väljapool korraldatud jäätmeveo piirkonda.
Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks on tunnistatud veel 103 kinnistut, kus asuvad ehitised (alajaamad, pumbamajad, tele- ja mobiilimastid jne), kuid kus keegi ei ela. Korraldatud jäätmeveoga ei ole liitunud ka 46 hoonestamata kinnistut.
Järelvalvespetsialistile teeb rõõmu, et inimesed on hakanud varasemast tunduvalt korralikumalt pakendijäätmeid selleks ette nähtud konteineritesse paigutama. Samas tasub inimestel teada, et prügi valesse kohta sokutamine läheb eraisikule maksma 18 tuhande krooni suuruse trahvisumma ning juriidilisel isikul tuleb niisuguse tegevusega vahelejäämisel kergendada kukrut 50 tuhande krooni suuruses summas.
TOOMAS REINPÕLD
