Jäätmed ei ole enam prügi, vaid muutuvad üha enam ja enam väärtuslikuks tooraineks. Juba täna on täiesti reaalne vähemalt osade toodud jäätmete eest jäätmekäitlejalt raha küsida.
Kogu maailmas kogub tuure urban mining ehk sekundaarse tooraine “kaevandamine”, seejuures ei tähenda urban selles kontekstis sugugi ainult linnakeskkonda, vaid on igati kohane ka asulates, külades ning isegi talumajapidamistes. Selliste haruldaste metallide nagu plaatina, indium ja tantalum ressurss on prognooside järgi ammendumas 5-20 aasta jooksul, kui materjali ringlussevõttu märkimisväärselt ei suurendata. 60 protsenti roostevaba terasest, 40 protsenti vasest, 33 protsenti alumiiniumist, 35 protsenti pliist ja 30 protsenti tsingist on juba praegu pärit sekundaarsest toorainest. Sõiduautodes kasutatakse 25 protsendi ning kodutehnikas 75 protsendi ulatuses sekundaarset päritolu rauda.
Kuidas jäätmed rahaks pöörata? Kõige aluseks on aga jäätmete liigiti kogumine, näiteks eraldi metallid, kiled ja plastik, puidujäätmed, ohtlikud jäätmed, ehituspraht ja kivimaterjal, papp, kartong jne. Sellisel viisil on kogu jäätmemajandust võimalik korraldada terviklikult, kus ühe liigi taaskasutusse suunamine kompenseerib teise liigi käitlemise kulukust (näiteks vana õli, akuhape, asbest ja muud ohtlikud jäätmed). Ainult sel viisil on võimalik oma jäätmetest vabaneda võimalikult väikeste kuludega või sellega isegi raha teenida. Segajäätmete eest ükski jäätmekäitleja raha maksma ei kipu.
Sageli mõeldakse, et kui ettevõttes ning ka kodus tekib vähe jäätmeid, pole nende liigiti kogumine taaskasutuseks oluline. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda — väikestest kogustest saavad lõpuks kokku suured ning seepärast on võrdselt oluline nii iga inimese kui ka mitme tuhande töötajaga suurettevõtete tegevus.
Taaskasutusega vähendame koos süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilas ladustatavaid jäätmeid. Taaskasutusprotsesside kaudu töödeldakse tarbetu materjal uueks tooraineks – tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud erinevateks metallideks, kiududeks ja energiaks. Näiteks on vanade autorehvide kütteväärtus võrdeline õliga ning 25 protsendi võrra suurem sellisest tuntud kütteainest nagu kivisüsi.
Ühise pingutuse tulemuseks on meil vähem prügilaid ning puhtam vesi ja õhk. Taaskasutusele sunnib meid mitte ainult keskkonnateadlikkus, vaid ka karm äriline reaalsus. Kui maailma esimene tonn rauda saadi rauamaagist, siis kindel on see, et viimane tonn rauda sünnib kunagi tulevikus vanametallist.
i
MARKO KIPPA, AS Kuusakoski juhatuse liige
