Jääpurikate valmistamiseks piisas veest, kilest kondiitrikottidest ja sügavkülmikust. Purikate sulatamiseks sai aga kasutada sedasama peente puitrennidega purikavalu lauda, mille abiga miinuskraadide puhul purikaid kasvatatud oleks. Ainult vett anti sulatajatele kasutada vähem kui purikakasvatajatele oleks antud: viie liitri asemel ainult kolm. Aga rahvas oli nutikas. Peatselt leiutati vee korduvkasutamise võimalus: purikale pandi teetops alla ja korjati sulatusvesi kokku. Esimese hooga kuulutati selline tegevus küll määrustevastaseks, siis aga teatas päevajuht Valdi “Külmavana? Reinas, et Brüsselist tulnud luba sellist tegevust jätkata. Nii jäi keelatud purikasulatusainete nimistusse vaid kuum tee, mida sealsamas võistluspaigas ? Jõgeva ilmahuvikeskuse hoovis ? jagati. Sama saatus oleks ilmselt tabanud hernesuppi, aga see kees alles välikatlas.
Purikavalulaua äärde mahtus kakskümmend võistlejat ja ägeda kihutustöö tagajärjel said kõik kohad lõpuks hõivatud. Seda, et linnavalitsuse võistkonna purikas sellesse sulatatud nööri otsast esimesena ja kõigest paarikümne minuti pärast kukkus, ei saanud küll üksnes tublide linnaisade teeneks lugeda: osa “aust? langes ka purikavalmistajale. Mõned purikad olid kondiitrikotti jäänud õhumulli tõttu nimelt natuke auklikud ja sulasid siis mõistagi kiiremini. Kas sellise purika sattumises linnavalitsuse võistkonna käsutusse nüüd korruptsioonijuhtumit näha või mitte, on iseküsimus, aga defektideta purikate omanikud, kellest vintskeimad ligemale poolteist tundi kordamööda kannust vett niristasid, protesteerima igatahes ei hakanud. Ja ega mäng ju mõisa peale käinudki. Käis hoopis ilusa valge lambanaha peale, nagu hiljem selgus. Linnavalitsuse võistkond selle lõpuks saigi.
Anorektik-lumememm
Purikasulatamisest veelgi kreisim võistlus oli pikima lumememme meisterdamise konkurss. Selle käigus kaabiti ilmajaama hoovist viimsedki lumeriismed kokku. Ja ilmselt kaugemaltki. Välja ilmusid koguni isehakanud lume ja jäätükkide maaletoojad, kes memmemeistritele materjali müüa pakkusid. Kapitalism ulatub tänapäeval ikka kõikjale?
Juba enne memmede ülemõõtmist oli selge, et masside vastu ikka ei saa. Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma arvukad kätepaarid olid kõige rohkem lund kokku kahmata suutnud ja kuigi kehakujult meenutas nende memm tublit kaalujälgijat või pigem suisa anorektikut, oli tal pikkust kõvasti ? tervelt 127 sentimeetrit.
Publikule korraldatud viktoriin oli äärmiselt viisakas: selles räägiti ainult ilmast. Näiteks tuli nimetada Eesti külmarekord, maailmas looduslikes tingimustes mõõdetud madalaim temperatuur ja tänavuse talve madalaim temperatuur Jõgeval; teada, kui kõrgel maapinnast mõõdetakse kogu maailmas riiklikes ilmajaamades õhutemperatuuri jne. Kes Eesti Loodusuurijate Seltsi Jõgeva ilmahuvikeskuse perenaise, geograaf-klimatoloogi Helle-Mare Raudsepa ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-eksperdi Laine Kepparti juhendatud ekskursiooni vaatlusväljakule ja ilmahuvikeskuse ruumidesse kaasa tegi ja hoolega kuulas, sellel olid vähemalt pooled vastused kohe tagataskust võtta.
Ilm on sassis
Jõgevahe Pere naisrühm ei käinud ilmajaamas muidugi ainult purikaid sulatamas ja lumememme tegemas, vaid ikka publiku rõõmuks tantsimas ka. Hobusega sõita sai samuti. Ja kuulata Maalehe lugejatele hästi tuttava ilmaennustaja Raplamaa Liisu juttu.
“Minu aednikust vanaisa ütles ikka, et kui küünlapäeval paistab päike, siis tuleb ilus suvi. Tänase sombuse küünlapäeva põhjal võiks arvata, et suvi tuleb jahedapoolne,? ütles Liisu.
Liisu sõnul läinud tema ennustused veel kümme aastat tagasi üsna hästi täppi. Nüüd olevat aga ilm nii segi pööranud, et mõnigi kord ei jää tal muud üle kui käsi laiutada. Näiteks möödunud sügisel näidanud kõik märgid, et tuleb ilus talv, aga talvine pööripäev löönud kogu selle rehkenduse sassi.
Helle-Mare Raudsepa sõnul on tänavune talv praeguse seisuga soojemate talvede edetabelis viiendal kohal. Edetabel sisaldab viimase 82 aasta andmeid: ilmavaatluste tulemusi hakati Jõgeval jäädvustama nimelt 1922. aastal. Mõni ime siis, et ilmahuviliste ennustused reaalsusest üsna mööda on läinud. Sügisel kutsus MTÜ Miinus 43,5 nimelt oma kodulehel www.kylmalinn.ee üles ennustama selle talve madalaimat temperatuuri. 130 ennustaja hulgas oli kõige enam neid, kes arvasid, et madalaim temperatuur jääb 25,5 ja 29,9 miinuskraadi vahele. Tegelikult on senine madalaim temperatuur küündinud aga vaid viieteistkümne miinuskraadini. Aga ennustusvõistluse tulemused kuulutatakse välja alles kevadisel pööripäeval ja enne seda jõuab veel kõvemat külma tulla.
Jõgeva ettevõtjaid ja ilmahuvilisi ühendav MTÜ Miinus 43,5 moodustati 2003. aasta novembris ning selle eesmärgiks on propageerida Jõgevat kui linna, kus 1940. aastal mõõdeti Eesti külmarekordiks ?43,5 kraadi Celsiuse järgi.
?Olime külmalinna kontseptsiooniga sobiva ürituse käivitamise üle mõtisklenud mitu aastat ja jõudsime lõpuks jääpurikavõistluseni,” ütles MTÜ Miinus 43,5 liige, ettevõtjast abilinnapea Kalmer Lain. ?Oleme kõik staa?ikad ettevõtjad ja kuna meil on siin linnas päris hästi läinud, tahtsime ka omalt poolt linna heaks midagi ära teha.?
Tulevikus tahetakse jääpurikate kasvatamises koguni maailmameistrivõistlused korraldada. Mine tea, äkki ongi see päris hea moodus, kuidas rohked miinuskraadid linna plussideks muuta.
RIINA MÄGI
