Vaimastvere Agro juhataja Jaanus Teras muretseb praegu kõigepealt kevadtööde kordamineku pärast ja sellepärast ei tohigi ta kevadväsimust tunda. Samuti on tema jaoks üheks olulisemaks märksõnaks piima hind ja selle hiljutine madalseis.
Võin küll eksida, kuid tajun Teie näos teatud väsimuse märki ja usutavasti pole see mitte üksnes bioloogiline, vaid teatud mõttes ka sotsiaalne väsimus. Mis kell kevadised põllutööd Teid ärkama sunnivad?
Jah, kevad on põllumehele tõesti pingeline aeg. Ma tõusen tavaliselt hommikul kell kuus. Vahel lähen kohe kontorisse, kuid sageli alustan tööpäeva farmist, sest piimatootmine on meie firma põhiline tuluallikas.
Teie ja juhtivspetsialistid on tööpäeva alguses küll igas mõttes vormis, kuid mõnigi masinamees magab veel õlleuimast und või kirub, et kaupluses algab alkoholimüük alles kell kümme. Ja mõni lüpsja meenutab ehk käitumiselt Kellit telenäidendist “Õnne 13”. On sellised jämekoomilised vaatepildid teile tuttavad?
Need olid ikka rohkem suurmajandite aegsed hädad. Osaühingus Vaimastvere Agro töötavad korralikud ja vastutustundega inimesed, meil on püsiv kaader.
Kaadrist sõltub, teadagi, väga palju või koguni kõik. Kas majanduskriisiga kaasnevad ohud on inimesi ka teatud mõttes hirmutanud?
Distsipliini tugevnemist võib täheldada tõesti. Selle seotus ühiskondlike olude ja sealhulgas majanduskriisiga vajaks aga põhjalikumat analüüsi.
Põllumehele on iga kevad eriline. Mille poolest on 2010. aasta kevad eriline nii looduslikust kui ka sotsiaalmajanduslikust vaatevinklist?
Alustasime kevadtöödega tänavu varem kui mitmetel eelnevatel aastatel. Möödunud nädalal hakkasime juba lautadest ja patareidest sõnnikut laotama. Viperusteta on kulgenud ka künd. Oleme plaaninud rajada 150 hektarit uusi rohumaid. Majanduslikus mõttes on madala piimahinna mõjud veel tunda. Madalamale kui möödunud aastal piima hind enam langeda ei saa, liitri hind peaks olema vähemalt 4,50 krooni.
Rajate uusi rohumaid, kas võiks teha järelduse, et majanduslik olukord hakkab pikkamööda paranema?
Rohumaade uuendamine on pigem ikka paratamatu vajadus. Kui rohumaadel võtab võimust umbrohi, on tunduvalt raskem kvaliteetset silo valmistada. Kui aga lisaaineid juurde osta, muudab see silo hinna liiga kõrgeks.
Millal rohumaade külviga alustate ja mida külvate?
Rohumaade seemet kavatseme hakata külvama mai teisel nädalal. Plaanime külvata lutserni puhaskülvis ja kõrrelistest roog-aruheina.
Mainisite ka sõnnikuvedu. Sõnnik on kahtlemata põllumehele oluline?
Keemiliste väetiste hinnad on läinud tõusteed, sõnnik on aga väetamiseks hea kraam ja pealegi odavam kui kunstväetis.
Kas võib öelda, et mida tervislikumalt loomad söövad, seda kvaliteetsem on nende sõnnik?
Seda on raske öelda, sest täpsemalt pole veel sõnniku koostist uuritud.
Kui kaugele ja kui põhjalikult on praegustel põllumajandustootjatel üldse võimalik oma tegevust ette plaanida, või peab turumajanduses olema alati valmis üllatusteks?
Teatud plaane saab ikka teha. Näiteks sügisel vaatasime, missugused rohumaad vajaksid uuendamist ja selle tööga saigi siis juba alustatud. Põhjalikumalt hakkasime kevadeks valmistuma märtsis, kui alustasime masinate remontimist. Talvel kulus aga paljugi energiat lumega võitlemisele, katustelt tuli lund lükata ja teid puhastada. Ühtegi katust õnneks sisse ei langenud. Kütte- ja elektrikulu oli sel talvel aga kahtlemata suurem.
Kuidas Vaimastvere Agro rohumaad talvele vastu pidasid?
Üldiselt hästi. Üsna krõbeda, kohati ligi 30-kraadise külma eest kaitses neid õnneks paks lumi.
Kas plaanite hakata kasvatama ka teravilja?
Arvestades teravilja ülimadalaid kokkuostuhindu, oleks teravilja tootmine turule praegu ebaökonoomne. Teravilja kasvatamiseks loomasöödana tuleks aga muretseda nüüdisaegsemad külvikuid ja kombainid. Praegu ostame oma loomadele teravilja.
On teil selleks kindel koostööpartner?
Me oleme teravilja ostnud firmast Härjanurme Mõis.
Kui rääkida kütusest, tuleb põllumehel vist kohe meelde aktsiis?
Seda küll. Aktsiisitõus on lisaväljaminek ja nüüd võeti vastu ka aktsiisiseadus, mistõttu tuleb maksu- ja tolliametisse lisapabereid viima hakata. Sellega kaasneb aga jällegi ajakulu.
Kuivõrd võib üldse Eesti riigi ja Eesti põllumehe armastust praegustes oludes vastastikuseks pidada?
Heatasemeline ja arenev kodumaine põllumajandus on riigi majanduselu üks alustugesid. Mõistagi vajab aga põllumajandustootmine ka riigi tuge. Üheks näiteks on siin olukord, mis tekkis siis, kui Rimi kauplustekett hülgas eestimaise liha. Toorme töötlemise küsimustega võiks riik üldse põhjalikumalt tegeleda. Muide, ka selles valdkonnas on valuküsimuseks madal piimahind.
Kui vajalik on Teie hinnangul erakond, mis spetsiaalselt põllumeeste ja maainimeste huve kaitseks?
Selline erakond on iseenesest positiivne, küsimus on aga tema kandepinnas. Nii tulekski ennekõike loota erinevate erakondade põhjalikult läbi mõeldud ja mitmekülgsele põllumajanduspoliitikale.
Millest sunnib põllumajandusettevõtlusega tegelemine tänases Eestis loobuma?
Kui loobumist samastada kokkuhoiuga, siis on tulnud ökonoomsema tootmise huvides mõnedki sammud astuda. Mõnel määral on tulnud kokkuhoid kütuse, mõnel määral elektri arvelt, kohati ka töötasudelt.
Kuidas töötasude vähendamisega seotud muresid välja elati?
Eestlase ja ennekõike maainimese psüühika on selline, et muredest eriti ei räägita, need hoitakse ikka pigem endale.
Töökohad on alles jäänud?
Jah, koondamisi pole meie tarvitsenud ette võtta.
Mistahes ettevõtte edu praeguses majandusolukorras sõltub ennekõike konkurentsis püsimisest. Kuidas hindate Vaimastvere Agro konkurentsivõimet rohkem kui pool aastat enne euro võimalikku tulekut?
Oleme ikka konkurentsivõimelised. Tänavuseks aastaks pole küll suuremaid investeeringuid planeeritud, kuid järgmisel on midagi juba kavas. Oleks tarvis parandada loomade asemeid, asendada sügavallapanu bokside süsteemiga.
Nii et elu läheb edasi.
Kus ta pääseb…
Jaanus Terase CV
*Sündinud Tartus 28. oktoobril 1966
*Õppinud Vaimastvere 8-klassiline koolis, Tartu 16. Kutsekeskkoolis, Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse erialal
*Töötanud alates 1992. aastast Vaimastveres
*Alates 2001 OÜ Vaimastvere Agro juhatuse liige
*Abikaasa Urve töötab Vaimastvere Agros loomakasvatusjuhina
*Peres on kolm last. Jane õpib Tartu Ülikoolis riigiteadust, Anumari lõpetab Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi, poeg Tauri õpib sama kooli 11. klassis.
iii
JAAN LUKAS
