Täna õhtul veidi pärast kella kaheksat algab suvi, mida tänu aegsasti saabunud soojale juba juuni algusest nautida sai, ka kalendri järgi. Taas on ukse ees ka jaanilõkete ja sõnajalaõie otsimise öö. Aasta erilisi päevi tahame ikka nii tähistada, et sealt midagi helget tükk aega hiljemgi meenutada oleks. Võimalusi on palju ja kõiksugused reklaamikampaaniadki üritavad elamusteihkajaid üles kütta.
Aga liiga suuri plaane tehes võib juhtuda, et jaaniõhtult palju lootnu ja kõike kogeda igatsenu pühade lõppedes tõdema peab, et tähtis päev käest pudenes nagu karjapoisil Tammsaare tuntud ja nukras novellis. Kui autoga öö läbi ühelt tulelt teisele kihutada lootuses kusagil midagi veel köitvamat ja erilisemat näha, võib hommik ootamatult, suure väsimuse ja pettumusega saabuda… ja sõnajalaõis jääb leidmata.
Ehk oleks tark seekord ühe lõkke ja seltskonna juurde pidama jääda, ehk ka hoopis koduõuel üsna väikese kaaskonnaga või omaette istuda. Kuulata, kuidas ööbik selle hooaja viimaseid kontserte annab, nuusutada heinalõhna, vaadata rahulikult tuld ja lihtsalt tunda, et suvi on käes?!
Imelist jaaniööd kõigile!
21. juuni 2011
